1819

1819. aasta (MDCCCXIX) oli 19. sajandi 19. aasta.

Sündmused maailmas

• 20. veebruar – Roomas Teatro Argentinas esietendus Gioachino Rossini ooper "Sevilla habemeajaja", mida saatsid esmalt publiku pilked.
• 19. juuni – Kahe rivaalitseva karusnahaettevõtte Hudson's Bay Company ja North West Company vahel toimus tänapäeva Winnipegi linna alal Kanadas relvakokkupõrge.

• 2. juuli – Prantsuse fregatt "Méduse" jooksis tänapäeva Mauritaania rannikul madalikule. Ellujäänud pääsesid isetehtud parvel. Seda pääsemist on kujutanud prantsuse kunstnik Théodore Géricault oma maalil "Méduse’i parv".
• 9. juuli – Rio de la Plata Ühendprovintsid kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks.
• 14. august – Suurbritannia annekteeris ametlikult Tristan da Cunha saarestiku.
• 11. detsember – Indiana sai Ameerika Ühendriikide 19. osariigiks.'

Sündmused Eestis

• 7. aprill (vkj 26. märts) – Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse. Sellega kaotati Liivimaal pärisorjus.
• 6. mai (vkj 24. aprill) – Eestimaal lepiti kokku talupoegade vabastamise järjekord. Esimesed taluperemehed viidi uude õiguslikku seisundisse, mis põhines vabalepingul.
• 17. november (vkj 5. november) – keisri ukaasiga loodi Tartu ülikooli arstiteaduskonna juurde meditsiiniinstituut riigiteenistuses vajalike arstide ettevalmistamiseks.
• Sel aastal olid ilm ja saak erakordselt head, nii et 1819. aasta kujunes üheks sajandi külluslikumaks.
• Liivimaa kreisilinnades kadus pärast uue käsitöökorralduse juurutamist tsunftisuletus.
• Tallinna pliiatsi- ja kriidivabrikut käitav ettevõte Luther, Buller, Mickwitz ja Ko leiutas uue koorimisviisil põhineva vineerilõikamise tehnoloogia.
• Tartus valmis suur kivist kaubahoov, kus oli 40 poodi. Hoovi valmimine tähendas ühtlasi ka Emajõe-äärsete puuputkade aja lõppu.
• Baltisakslaste Revaler Theateris kanti ette esimene eestikeelne lavatükk: Peter Andreas Steinsbergi kirjutatud "Häbbi sellel, kes petta tahhab".
• Kristjan Jaak Peterson hakkas õppima Tartu Ülikoolis. Temast sai esimene selle ülikooli üliõpilane, kes avalikult teadvustas oma eesti päritolu.

Sündinud

• 14. jaanuar – Constantin Caspar Andreas Grewingk, baltisaksa päritolu geoloog ja arheoloog
• 8. veebruar – John Ruskin, inglise kunstikriitik
• 14. veebruar – Christopher Latham Sholes, USA leiutaja
• 22. veebruar – James Russell Lowell, USA luuletaja, kriitik ja diplomaat
• 18. aprill – Franz von Suppé, Austria helilooja ja dirigent
• 18. aprill – Carlos Manuel de Céspedes, Kuuba revolutsionäär
• 5. mai – Stanisław Moniuszko, Poola helilooja
• 7. mai – Otto Wilhelm von Struve, baltisaksa päritolu Venemaa astronoom.
• 16. mai – Johann Voldemar Jannsen
• 24. mai – kuninganna Victoria, Suurbritannia kuninganna
• 31. mai – Walt Whitman, USA luuletaja ja esseist
• 5. juuni – John Couch Adams, briti astronoom ja matemaatik
• 10. juuni – Gustave Courbet, prantsuse kunstnik
• 12. juuni – Charles Kingsley, inglise kirjanik
• 20. juuni – Jacques Offenbach, saksa-prantsuse helilooja
• 22. juuni – Hugh Algernon Weddell, inglise-prantsuse arst ja botaanik
• 26. juuni – Abner Doubleday, USA kindral
• 9. juuli – Elias Howe, USA leiutaja
• 10. juuli – Pieter Bleeker, hollandi arst, ihtüoloog ja herpetoloog
• 17. juuli – Eunice Newton Foote, USA teadlane, leiutaja ja naisõiguslane
• 19. juuli – Gottfried Keller, Šveitsi kirjanik
• 1. august – Herman Melville, USA kirjanik
• 7. august – Panteleimon Kuliš, ukraina kirjanik
• 11. august – Martin Johnson Heade, USA kunstnik
• 25. august – Allan Pinkerton, USA detektiiv
• 7. september – Thomas A. Hendricks, USA poliitik
• 13. september – Clara Schumann, saksa helilooja ja pianist
• 18. september – Léon Foucault, prantsuse füüsik
• 20. september – Théodore Chassériau, prantsuse kunstnik
• 20. oktoober – Bab, babismi rajaja
• 9. november – Annibale de Gasparis, itaalia astronoom
• 12. november – Monier Monier-Williams, briti indoloog
• 21. november – Elisabeth Jerichau-Baumann, poola-taani kunstnik
• 22. november – George Eliot, inglise kirjanik
• 19. detsember – James Spriggs Payne, Libeeria president
• 22. detsember – Franz Abt, saksa helilooja ja dirigent
• 23. detsember – George N. Barnard, USA fotograaf
• 30. detsember – Theodor Fontane, saksa kirjanik ja luuletaja

Surnud

• 18. jaanuar – August Wilhelm Hupel, pastor, kodu-uurija ja publitsist
• 20. jaanuar – Carlos IV, Hispaania kuningas
• 15. aprill – Oliver Evans, USA leiutaja ja ärimees
• 2. mai – Mary Moser, inglise kunstnik
• mai – Kamehameha I, Hawaii kuningas
• 5. juuli – William Cornwallis, Briti mereväeohvitser ja poliitik
• 20. juuli – John Playfair, šoti teadlane
• 19. august – James Watt, šoti insener
• 6. oktoober – Johann von Klenau, Habsburgide riigi sõjaväelane

Viited