|
Araabia Ühendemiraadid
| |||
 | |||
| Riigihümn | ‘Īshī bilādī | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Abu Dhabi | ||
| Pindala |
83 600 km²  | ||
| Riigikeel | araabia | ||
| Rahvaarv |
10 100 000 (2026) | ||
| Rahvastikutihedus | 118 in/km² | ||
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon | ||
| President |
Muḩammad bin Zāyid Āl Nahyān | ||
| Peaminister |
Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm | ||
| Iseseisvus | 2. detsember 1971 | ||
| SKT |
382,575 mld $ (2017) | ||
| SKT elaniku kohta |
40 698 $ (2017) | ||
| Valuuta | Araabia Ühendemiraatide dirhem (AED) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +4 | ||
| Tippdomeen | .ae | ||
| ROK-i kood | UAE | ||
| Telefonikood | 971 | ||
Araabia Ühendemiraadid, lühendatult AÜE, on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres. See on föderaalne poolkonstitutsiooniline monarhia, mis koosneb seitsmest emiraadist, ning riigi pealinn on Abu Dhabi. AÜE piirneb idas ja kirdes Omaaniga ning edelas Saudi Araabiaga. Pärsia lahes on tal mereline piir Katariga ja Iraaniga ning Omaani lahes Omaaniga. 2024. aastal oli AÜE hinnanguline rahvaarv üle 10 miljoni. Riigi suurim linn on Dubai. Riigiusund on islam. Ametlik keel on araabia keel, kuid kõige enam räägitakse inglise keelt.
Tänapäeva Araabia Ühendemiraadid asuvad ajaloolises Ida-Araabia piirkonnas, mis oli keskendunud merendusele ja merekaubandusele. Portugallased saabusid piirkonda umbes 1500. aasta paiku ja rajasid sinna tugipunkte, pidades samal ajal sõdu pärslaste vastu. Pärast nende väljatõrjumist 1622. aastal kontrollisid hollandlased väinu. 19. sajandil, kui pärlipüük muutus oluliseks majandustegevuseks, muutus piraatlus lahes väga levinuks, mis tõi kaasa Briti sekkumise. Kohalikud šeigiriigid sõlmisid Suurbritanniaga lepingu ning moodustati Lepinguriigid, Briti protektoraat, mis oli sisuliselt kaitstud Saudi ja Omaani vallutuskatsete eest. Lepinguriigid püsisid Briti mõju all kuni täieliku iseseisvumiseni Araabia Ühendemiraatidena 1971. aastal. Abu Dhabi valitseja ja riigi esimene president Zayed bin Sultan Al Nahyan juhtis emiraatide kiiret arengut, investeerides naftatulud tervishoidu, haridusse ja taristusse.
AÜE-d peetakse rahvusvahelises poliitikas keskmise mõjuga riigiks. Dubai on rahvusvaheline finantsi-, turismi- ja kaubanduskeskus. Ainult umbes 11% elanikkonnast on põlised emiraatlased; enamik elanikke on välismaalased ja võõrtöölised, kellest paljud pärinevad Lõuna-Aasiast. Araabia Ühendemiraatidel on maailma seitsmendad suurimad naftavarud ja seitsmendad suurimad maagaasivarud. AÜE majandus on Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) riikidest kõige mitmekesisem ning 21. sajandil on see muutunud vähem sõltuvaks loodusvaradest, keskendudes üha enam turismile ja ärile. AÜE on ÜRO, Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni, OPEC-i, Mitteühinemisliikumise, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja BRICS-i liige ning samuti Shanghai Koostööorganisatsiooni dialoogipartner.
