APL
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| APL | |
|---|---|
| Paradigma | massiiv, funktsionaalne, struktureeritud, modulaarne |
| Väljalaskeaeg | 1964 |
| Looja | Kenneth E. Iverson |
| Arendaja | Kenneth E. Iverson |
| Tüüpimine | dünaamiline |
| Implementatsioonid | IBM APL2, Dyalog APL, APL2000, Sharp APL, APLX |
| Dialektid | A+, Dyalog APL, APLNex |
| Mõjutatud keeltest | matemaatiline notatsioon |
| Mõjutanud keeli | J, K, Nial, PPL, Q, MATLAB, Mathematica |
APL (nimetatud raamatu "A Programming Language" järgi) on interaktiivne massiiv-orienteeritud programmeerimiskeel ning integreeritud arenduskeskkond. Keel baseerub matemaatilisel notatsioonil ning loojaks on Kenneth E. Iverson.
APL-il on mitmed ebatavalised omadused:
- Ta on kompaktne, kasutades sõnade asemel sümboleid ning rakendades funktsioone kogu massiivile kasutamata eraldi väljatoodud tsüklit.
- Ta on lahendus-orienteeritud, rõhutades algoritmide esitust eraldiseisvana masina arhitektuurist ja operatsioonisüsteemist.
- Tal on vaid üks lihtne ja läbiv rekursiivse järjekorra reegel: funktsiooni parempoolne argument on kogu temast paremale poole jääva avaldise tulemus.
APL oli oluliseks mõjuriks tabelarvutuse ja funktsionaalse programmeerimise arengule, ning praegustele matemaatikaprogrammidele. Samuti on ta inspireerinud mitmeid hilisemaid programmeerimiskeeli.
Hello, world
Hello world programm APL'is:
'Hello, world!'