Mikrokiipide tootjad saavad sünteesitava ARM-i protsessori riistvarakirjelduse (kirjutatud Verilogis). Sel kujul on neil võimalik rakendada arhitektuurilisi optimeeringuid ja laiendusi, tänu millele saavad tootjad pakkuda kohandatud omadustega mikrokiipe, näiteks suure taktsagedusega, väga väikese voolutarbega, laiendatud käsustikuga, optimeeritud füüsilise suuruse, silumistoega jne. Tootja andmeleht ja dokumentatsioon annavad infot, millised komponendid on mingis ARM-i CPU-s seadmestatud.
Tähtsaimad Cortex-M tuuma valikulised moodulid, mis on enamikul protsessoritel esindatud:
SysTicki taimer: 24-bitine süsteemitaimer, mis laiendab nii protsessori kui katkestuskontrolleri tööd. Kui protsessoril on SysTicki taimer, võimaldab see ka seadistatava prioriteediga SysTicki katkestust.
Bit-banding: Seab igale mälusõnale vastavaks ühe biti bit-bandi alas. Näiteks, kui kirjutada mälus ühele kaardistatud aadressile, on võimalik pöörata vastavat bitti bit-bandi alas. Sedasi on võimalik pöörduda vastava mäluala üksikute bittide poole ja muuta nende bittide olekut C/C++ programmeerimiskeeli kasutades ilma, et oleks tarvis lugemise, muutmise ja kirjutamise operatsioone.
Mälukaitse moodul (MPU): Võimaldab kaitsta eri mälupiirkondi, kehtestades prioriteete ning ligipääsureegleid. Toetatud on kuni kaheksa mälupiirkonda, millest igaüht on võimalik jagada veel kaheksaks võrdse suurusega alampiirkonnaks.
Märkus: Enamik Cortex-M3 ja M4 kiipe on varustatud mälukaitse mooduli ja bit-bandingu toega. Bit-bandingu tuge on võimalik seadmestada Cortex-M0 ja M0+ tuumadesse, kasutades Cortex-M-i süsteemidisaini vahendeid.
Märkus: Tarkvaraliselt tuleks enne kasutamist kontrollida, kas moodul on kindlas protsessoris olemas.
Lisaks võimalikud valikud mikrokontrollerite arhitektuuris.
Andmete baidijärg: tavajärjestus või pöördjärjestus. Erinevalt vanematest ARM-i tuumadest on Cortex-M muutmatult kinnistatud üheks eelnevaist.
Katkestused: 1–32 Cortex-M0, M0+ ja M1 tuumade puhul ning 1–240 Cortex-M3, M4, M7 tuumade puhul
Äratuskatkestuse kontroller
Katkestusvektorite tabeli nihke register
Käsupüüdja laius: 16-bitine või enamlevinud 32-bitine
Kasutaja- või privileegitugi
Kõikide registrite lähtestamine
Ühetsükliline I/O port
Silumispordi tugi
Silumise peatamise tugi
Watchpointi komparaatorite arv: kuni kaks Cortex-M0, M0+ ja M1 tuumade puhul, kuni neli Cortex-M3, M4 ja M7 tuumade puhul
Katkestuspunktide komparaatorite arv: kuni 4 ja kuni 8 analoogselt eelmise punktiga
Käsustik
Cortex-M0, M0+ ja M1 kasutavad ARMv6-M-i arhitektuuri, Cortex-M3 kasutab ARMv7-M-i arhitektuuri.
Cortex-M4 ja M7 tuumad rakendavad ARMv7E-M-i arhitektuuri. Arhitektuurid on binaarselt ülespoole ühilduvad, alates ARMv6-M-ist kuni ARMv7E-M-i arhitektuurini. Binaarsed käsud, mis on olemas Cortex-M0, M0+,M1 tuumadele, on modifikatsioonideta täidetavad Cortex-M3, M4, M7 tuumadel. Cortex-M3 binaarseid käske on võimalik muudatusteta täita Cortex-M4, M7 tuumadel. Cortex-M-i arhitektuuris on toetatud vaid Thumbi ja Thumb-2 käsud, toetatud ei ole eelnevad ARM-i 32-bitised käsustikud.
Kõik kuus Cortex-M-i tuuma seadmestavad ühise alamosa käskudest, mis on pärit enamik Thumbi, osa Thumb-2 käsustikust, sisaldades ka 32-bitist korrutamist. Cortex-M0, M0+ ja M1 tuumad on disainitud pidades silmas väikseimat ränikristalli ning seetõttu toetavad ka Cortex-M-i perekonnas kõige vähem käske.
Cortex-M0, M0+ ja M1 tuumade puhul on esindatud kõik Thumbi käsud, välja arvatud käsud CBZ, CBNZ, IT mis lisati ARMv7-M-i arhitektuuris. Esindatud on ka väike alamosa Thumb-2 käske (BL, DMB, DSB, ISB, MRS, MSR). Cortex-M3-s, M4-s ja M7-s on esindatud kõik Thumbi ja Thumb-2 baaskäsud. Cortex-M3 lisab 3 Thumbi käsku ja kõik Thumb-2 käsud, riistvaralise jagamise ja saturatsioonaritmeetika käsud. Cortex-M4 lisab juurde digitaalse signaalitöötluse käsud (DSP) ja valikulise ühekordse täpsusega ujukomaarvude mooduli (FPU). Cortex-M7 lisab valikulise kahekordse täpsusega ujukomaarvu mooduli.
Vananenud omadused
ARM-i arhitektuur ARM Cortex-M seeria jaoks eemaldas mõningaid omadusi, võrreldes eelnevate tuumadega.
Eelnev 32-bitine ARM-i käsustik ei ole toetatud.
Baidijärg on valitud ränikristalli implementatsioonis. Eelnevatel tuumadel oli võimalik jooksvalt andmete baidijärge muuta.
32-bitise ARM-i käsustiku funktsionaalsus dubleerib mitmel moel Thumbi ja Thumb-2 käsustikke, kuid mõnele 32-bitisele ARM-i käsule ei ole siiski vastet:
SWP ja SWPB käskudele ei ole Cortex-M-i protsessorites vastet.
16-bitine Thumbi käsustik on palju arenenud, kuna see avaldati esimest korda ARM7T tuumades ARMv4T arhitektuuriga. Uusi Thumb käsustiku käske lisati järjest koos ARMv5, ARMv6, ARMv6T2 arhitektuuride avaldamisega. Cortex-M tuumadest on eemaldatud järgmised käsud:
"BLX <vahetu>" käsku praegu enam ei ole, sest see oli mõeldud Thumbi ja ARM-i käsustike vahel valimiseks. "BLX <register>" käsk on ikka Cortex-M-i tuumades alles.
CPSIE ja CPSID käske enam ei ole, sest Cortex-M-i tuumades puudub ARM-i käsustik. Teised CPS-i käsud on siiski esindatud.
SETEND käsk ei ole enam esindatud, sest andmete baidijärg on kinnistatud.
Kaasprotsessorite käsud ei ole enam esindatud.
SWI käsk nimetati ümber SVC käsuks, kuigi binaarne kodeering jäi samaks. Siiski erineb SVC käitluskood SWI käitluskoodist erandimudelite muutuste tõttu.
Cortex-M0
Cortex-M0 tuumad on optimeeritud väikese ränikristalli saavutamiseks ja mõeldud kasutamiseks odavaimates kiipides.
Texas Instrumentsi SimpleLink Wirelessi mikrokontrollerid CC1310 ja CC2650 (Cortex-M3 ja Cortex-M0)
Cortex-M0+
Cortex M0+ on Cortex-M0 tuuma optimeeritud täiendus ning seega on need kaks protsessorit käsustikult teineteisega täiel määral ühilduvad ning on võimalik kasutada samu arendustööriistu. Cortex-M0+-i käsukonveier muudeti kolmeastmeliselt kaheastmeliseks, et vähendada voolutarvet. Lisaks olemasolevale silumisfunktsioonile lisati Cortex-M0+-le valikuline ränimoodul Micro Trace Buffer (MTB), mis võimaldab lihtsat instruktsioonijälgimise puhvrit. Cortex-M0+-le lisati ka M3 ja M4 omadusi, mis on võimalik rakendada arhitektuuriliselt ränimoodulina, nagu näiteks MPU ja katkestusvektorite tabeli nihe.
Cortex-M0+ tuuma peamised tunnused on:
ARMv6-M-i arhitektuur
Kaheastmeline käsukonveier
Käsustikud (sama, mis Cortex-M0):
Thumb (enamik), puudu CBZ, CBNZ, IT
Thumb-2 (mõned): BL, DMB, DSB, ISB, MRS, MSR
32-bitine riistvaraline korrutamine 32-bitise tulemusega
1–32 katkestust, lisaks mitteignoreeritavad katkestused
Texas Instrumentsi F28, LM3, TMS470, OMAP 4470 (üks Cortex-A9 ja kaks Cortex-M3)
XMOS XS1-XA perekond (seitse xCORE ja üks Cortex-M3)
Cortex-M4
Cortex-M4 on peaaegu võrdväärne Cortex-M3-ga. Vahe seisneb Cortex-M4-le lisatud signaalitöötlusinstruktsioonides ja valikuliselt on võimalik lisada ka ujukomamoodul (FPU). Kui tuum sisaldab ujukomamoodulit, nimetatakse seda Cortex-M4F-ks, muidu Cortex-M4-ks.
Cortex-M4 peamised tunnused on:
ARMv7E-M-i arhitektuur
Kolmeastmeline käsukonveier, haru ennustamisega
Käsustikud:
Thumb
Thumb-2
32-bitine riistvaraline korrutamine 32-bitise või 64-bitise tulemusega, märgita või ilma, liitmine või lahutamine peale korrutamist
1–32 katkestust, lisaks mitteignoreeritavad katkestused
Kiibid
Cortex-M4 tuumal põhinevad mikrokontrollerid:
Atmeli SAM4L, SAM4N, SAM4S, SAM4N
Freescale Kinetisi K, W2
Cortex-M4F tuumal põhinevad mikrokontrollerid:
Atmeli SAM4C (dual core), SAM4E, SAMG
Freescale Kinetisi K, V3, V4
Infineoni XMC4000
Nordic Semiconductori nRF52
NXP-i LPC4000, LPC4300 (Cortex-M4F ja Cortex-M0)
Silicon Labsi/Energy Micro EFM32 Wonder
Spansioni FM4
STMicroelectronicsi STM32 F3, F4, L4
Texas Instrumentsi LM4F, TM4C, MSP432
Texas Instrumentsi SimpleLink Wi-Fi CC3200 ja CC3200MOD (FCC, IC)
Toshiba TX04
Järgmistel tuumadel on Cortex-M4 või Cortex-M4F teine tuum:
Freescale Vybridi VF6 (Cortex-A5 ja Cortex-M4F)
Freescale i.MX 6 SoloX (Cortex-A9 ja Cortex-M4F)
Freescale i.MX 7 Solo/Dual (üks või kaks Cortex-A7 ja Cortex-M4F)
Texas Instrumentsi OMAP 5 (üks kahetuumaline Cortex-A15 ja kaks Cortex-M4)
Cortex-M7
Cortex-M7 on suure jõudlusega tuum, millel on pea kaks korda nii palju arvutusvõimsust kui vanematel Cortex-M4 tuumadel. Cortex-M7-l on kuueastmeline superskalaarne käsukonveier haruennustusega ning valikuline ujukomamoodul, mis on suutlik ühekordse täpsusega ja valikuliselt ka kahekordse täpsusega ujukomaoperatsioonideks. Instruktsiooni- ja andmesiinid on laiendatud 64-bitise laiuseni võrreldes eelmiste tuumade 32-bitiste siinidega. Kui tuumas on esindatud FPU, nimetatakse tuuma Cortex-M7F, vastasel juhul Cortex-M7.
Cortex-M7 peamised tunnused on:
ARMv7E-M-i arhitektuur
Kuueastmeline käsukonveier, haruennustusega
Käsustikud:
Thumb
Thumb-2
32-bitine riistvaraline korrutamine 32-bitise või 64-bitise tulemusega, märgita või ilma, liitmine või lahutamine peale korrutamist
1–240 katkestust, lisaks mitteignoreeritavad katkestused
12-tsükliline katkestuslatentsus
Integreeritud magamislaadid
1–32 katkestust, lisaks mitteignoreeritavad katkestused
Kiibid
Cortex-M7 tuumal põhinevad mikrokontrollerid:
Atmeli SAME70, SAMS70, SAMV70
Freescale Semiconductori Kinetis KV5x
STMicroelectronicsi STM32 F7
Dokumentatsioon
Kõikide ARM-i kiipide kohta on dokumentatsiooni väga palju, eriti algajatest kasutajata jaoks. Eelmise kümnendi mikrokontrollerite dokumentatsioon mahtus vabalt ühte dokumenti, kuid koos kiipide arenguga on kasvanud ka dokumentatsiooni hulk. ARM-i mikrokontrollerite dokumentatsiooni on raske hoomata, sest see koosneb nii mikrokontrollerite disainerite dokumentatsioonist kui ka ARM-i tuumade disaineri ARM Holdingsi dokumentatsioonist.
Tüüpilise dokumentatsioonipuu näidis, kus kõige kõrgemal on kõige üldisema sisuga allikas:
Mikrokontrolleri tootja veebisait
Mikrokontrolleri tootja turundusmaterjal
Mikrokontrolleri tootja andmeleht
Mikrokontrolleri tootja teatmik
ARM-i tuuma veebisait
ARM-i tuuma üldine kasutusjuhend
ARM-i tuuma tehniline teatmik
ARM-i tuuma arhitektuuriline teatmik
Mikrokontrollerite tootjatel on tihti ka lisadokumente, nagu prototüüpimisplaatide kasutusjuhised, juhendid algajatele, tarkvarateegid, tarkvaranäited jpm.