 |
See artikkel räägib kunstikombinaadist; muude asjade kohta vaata Ars (täpsustus). |
ARS (täisnimega: Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat ARS) oli 1944. aasta detsembris rajatud Eesti NSV Kunstifondi allasutus.
Asutamise ajal kandis ühendus nime Tarbekunsti Keskus, aastast 1957 kandis nime Kunstitoodete Kombinaat ja aastast 1975 Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars.
Esimesel aastal töötas kombinaadis 400 inimest, neist 20 kunstnikku, tootmisse läksi 180 kavandit. 1974. aastaks oli kombinaadil keraamika-, nahkehistöö-, metallehistöö-, tekstiili-, dekoratiivkudumis-, kujundustöö- ja monumentaalkunstiateljee. Töötajate üldarv oli 735, nendest 95 kunstnikku. Tootmisse läks 1400 kavandit nii kombinaadis töötavate kui ka vabakunstnike loomingut.
Keraamikaateljee rajati 1948. aastal. Seal valmisid pisiplastika, aiavaasid, vaasid, kohviserviisid, kannud, kruusid jms. 1945. aastal rajatud nahkehistöö ateljees viljeldi eesti nahkehistööle omaseid klassikalisi tehnikaid nahavooli, nahalõiget ja -põletust. Sortimenti kuulusid karbid, karbikesed, rahataskud ja raamatuköited. Metallehistöö ateljees valmistati kuld- ja hõbeehteid, vasest kohvikanne, suveniire ning dekoratiivvorme. Tekstiili- ja dekoratiivkudumise ateljeed loodi koos 1945. aastal. Varsti moodustas kumbki eriharu oma ateljee. Tekstiiliateljees valmistati pearätte ja silmkoeesemeid, dekoratiivkudumise ateljees dekoratiivkangaid.
Kujundustöö ateljeele, tollasele Tarbekunsti Keskuse Dekoratiivkunsti Ateljeele, pani 1948. aastal aluse kunstnik Jaan Siirak.
Aastal 1987 hakkasid Arsi kuuluvad ateljeed ettevõttest eralduma ja iseseisvuma. Esimesed kaks olid Ars-Juveel ja Ars Monumentaal.
Nüüd kuulub hoone Eesti Kunstnike Liidule ning tegutseb ARS Kunstilinnaku nime all.