Cybernetica loob tehnoloogiaid süsteemide jaoks, mille töökindlus peab olema igal ajal tagatud. Ettevõte on osalenud Eesti e-riigi ökosüsteemi loomises eeskätt digitaalse identiteedi, X-tee turvalise andmevahetuse, interneti-hääletamise ja Maksu- ja Tolliameti süsteemide arendamisel. Cybernetica teadus- ja arendustööl põhinevad tehnoloogiad võimaldavad kasutada privaatsust säilitavat andmeanalüüsi, suurendavad olukorrateadlikkust küberruumis ja merenduses ja aitavad riigipiiri valvata. Cybernetica tehnoloogiaid kasutatakse enam kui 35 riigis.
Ettevõtte Tallinna ja Tartu kontorites töötab ligi 250 inimest, kellest 11% omavad doktorikraadi. Cybernetica juhatuse esimees on Oliver Väärtnõu; nõukogu esimees on Margus Freudenthal.
Ajalugu
Cybernetica asutati 12. mail 1997. Ettevõte loodi, kui 1960. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituut jagati kaheks – alusuuringutega tegelevast osast sai Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut ning rakendusuuringud ja arendustegevus koondati Cybernetica AS-i alla. 2005. aastal võõrandati ettevõtte aktsiad Cybernetica võtmeisikutele.
Cybernetica strateegilises arengus on olnud suur roll akadeemik Ülo Jaaksool. Ülo Jaaksoo oli aastatel 2013–2023 Cybernetica nõukogu esimees, 1997–2012 juhatuse esimees ja 1989–1997 Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi direktor. Cybernetica teadustöö arendamisel ja juhtimisel oli määrav tähtsus Monika Oidil, kes oli aastatel 1997–2007 Cybernetica teadusdirektor, 2003–2007 nõukogu liige ja 2007–2013 juhatuse liige.
Cybernetica on kaasa aidanud Eesti e-riigi loomisele, osaledes 1998. aastal ajatempli tehnoloogia ning 2000. aastal digitaalallkirja seaduse loomises. 2001. aastal Eestis käivitatud X-tee arhitektid olid samuti Cybernetica töötajad.
2011. aastal koostati esimene krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuring Riigi Infosüsteemi Ametile.
2014. aastal tõi Cybernetica turule andmevahetustehnoloogia Unified eXchange Platform, mis tänaseks on kasutusel enam kui 10 riigis.
2017. aastal lansseeriti digitaalse identiteedi tehnoloogia SplitKey, mis võimaldab isikutuvastust ning digitaalallkirjastamist ning mida on rakendatud Smart-IDelektroonilise identiteedi lahenduses.
2019. aastal käivitas Cybernetica koos Lennuliiklusteeninduse ASiga irdtorni süsteemi lennuliikluse juhtimiseks distantsilt, irdtorni süsteem müüdi 2021. aastal tehnoloogia börsiettevõttele Adacel.
Cyberneticas toimib täna kuus ärisuunda – andmevahetustehnoloogiad, digiidentiteedi tehnoloogiad, küberturvalisus, maksu- ja tolliinfosüsteemid, seiresüsteemid ja infoturbeinstituut. Ärisuunad on suunatud põhiliselt viiele sektorile – riigi- ja erasektor, kaitse- ja kosmosesektor ning riigikaitse.
Andmevahetus
Cybernetica on loonud andmevahetustehnoloogia Unified eXchange Platform (UXP). UXP on loodud X-tee autorite poolt, X-tee on tunnustatud Maailmapanga poolt kui võtmetehnoloogia, mis soodustas Eestis digiühiskonna tekkimist. UXP põhineb hajusarhitektuuril ja võimaldab andmevahetust platvormiga liidetud asutuste vahel turvaliste krüpteeritud ja vastastikku usaldatud kanalite kaudu. Selle tulemusena paraneb andmete liikumine infosüsteemide vahel, suureneb läbipaistvus ja kodanike juurdepääs e-teenustele. UXP on alustehnoloogiaks ühiskondade digitaliseerimisel üle maailma, näiteks Arubal, Bahamal, Beninis, Gröönimaal, Réunionis, Namiibias, Ukrainas, Tuneesias, Malaisias aga ka USA tervishoiusektoris koostöös Center for Medical Interoperabilityga ning Jaapani usalduspanganduses koos Sumitomo Mitsui Trust Bankiga. Ettevõte on loonud andmevahetusplatvormi Estfeed Eleringitarkvõrgule.
Digiidentiteet
Digitaalse identiteedi valdkonnas on Cybernetica loonud SplitKey tehnoloogia, mis võimaldab nutitelefonis turvalist isikutuvastust ning digiallkirjastamist. SplitKey vastab rahvusvahelistele standarditele ja regulatsioonidele (PSD2, eIDAS, EAL4+), tänu millele saab sellega anda allkirju, mis on võrdväärsed käsitsi antud allkirjaga. Tehnoloogia tagab turvalisuse krüptograafilise lahendusega lävikrüptograafia ning seetõttu saab SplitKey tehnoloogiat kasutada täiendavate seadmeteta, nagu SIM-kaart, kiipkaart vms. Cybernetica on loonud ka arhitektuuri Aserbaidžaani Mobiil-ID teenusele. 2023. aastal on ettevõte loonud Riigi Infosüsteemi Ametile eIDAS2 nõuetest tuleneva digiidentiteedikukru algversiooni.
Küberturvalisus
Cybernetica pakub lahendusi olukorrateadlikkuse tõstmiseks küberruumis, et asutused mõistaksid ja haldaksid paremini tehnoloogilisi riske. Ettevõte on osalenud mitmetes Euroopa Kaitsefondi (EDF) ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadusprojektides nagu FAMOUS ja ECYSAP.
Maksu- ja tolliinfosüsteemid
Cybernetica on alates 2003. aastast arendanud Maksu- ja Tolliameti impordi-, ekspordi- ja transiidi tolliinfosüsteeme ning hiljem ka aktsiisi-, käibemaksu- ja tollitariifistiku infosüsteeme. 2025. aastal alustatakse tulu- ja sotsiaalmaksu infosüsteemi uuendamist, mida kasutab igakuiselt üle 100 000 ettevõtte.
Seiresüsteemid
Cybernetica arendab VHF raadiokommunikatsiooni, laevaliiklusekorralduse ja piiriseire süsteeme. Cybernetica loodud kaitsevõime- ja sisejulgeoleku täiustamisele suunatud merenduse olukorrateadlikkuse süsteemid on kasutusel rohkem kui 100 asukohas üle maailma, sealhulgas Euroopa Liidu ja NATO välispiiridel, Eesti merepiiril, suures osas Indoneesia rannikuvetest, maailma ühes suurimas Jebel Ali konteinersadamas Araabia Ühendemiraatides ja Malaisias, mis on üks tihedama liiklusega sadamaid maailmas.
Privaatsuskaitsetehnoloogiad
Ettevõte on loonud Sharemindi tehnoloogia privaatsust säilitavaks andmeanalüüsiks. Viimast on rakendatud näiteks Sophia Geneticsi süsteemides, et tagada geeniandmete turvaline haldamine ja päringud pilvelahenduses, või Indoneesia turismiministeeriumile tehtud projektis, et tõsta turismistatistika kvaliteeti mobiilipositsioneerimisandmete põhjal. Alates 2011. aastast on Cybernetica privaatsustehnoloogiate arendamisel teinud koostööd USA Kaitseministeeriumi allasutusega DARPA ning 2015. aastast Ameerika Ühendriikide Õhujõudude teaduslaboriga (AFRL). Ettevõte on teinud privaatsustehnoloogiates koostööd ka Euroopa Kosmoseagentuuriga projektis ShareSat ning Eurostatiga.
Infoturbeinstituut
Cybernetica tehnoloogiate alus on sageli ettevõttesisene teadustöö. Ettevõtte koosseisu kuulub infoturbeinstituut, mis osaleb akrediteeritud teadusasutusena mitmes rahvusvahelises uurimisprojektis, näiteks SysFlex, OneNet, Manticus Apollo ja INTERFACE ning teeb koostööd paljude ülikoolide, teadus- ja standardimisasutustega. Täna keskendub infoturbeinstituut palju postkvantkrüptograafiale ja tehisintellektile. Cybernetica on nõustanud Eesti riiki turvalise tehisintellekti juurutamisel.
Muud valdkonnad
Standardimise valdkonnas on Cybernetica tegutsenud alates 1997. aastast. Cyberneticas on tõlgitud väga paljud ISO/IEC infoturbeteemalised standardid. Cybernetica on üks Eesti infoturbestandardi väljatöötajatest.
Liikmesus
Cybernetica kuulub järgmistesse organisatsioonidesse ja erialaliitudesse:
Smartmatic-Cybernetica interneti-hääletamise tippkeskus (Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting)
IT-tippkeskus EXCITE (Estonian Centre of Excellence in ICT Research)
Tehnoloogia arenduskeskus STACC (Software Technology and Applications Competence Centre)
European Cybersecurity Industry Leaders.
Koostöö ülikoolide ja teadusasutustega
Cybernetica teeb koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja tippkeskustega.
Koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudiga uurib Cybernetica kvantarvutikindlat krüptograafiat.
Cybernetica ja IT-tippkeskus EXCITE teevad koostööd laiapõhjaliste uurimisprogrammide raames, et edendada mudelite kontrollimise baasteooriaid ning andmeanalüüsi.
Cybernetica on üks tehnoloogia arenduskeskuse STACC asutajatest koos Reach-U, Nortal, CGI Eesti AS ja Quretec OÜ ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Koostöö eesmärk on viia läbi ettevõtlussuunitlusega kõrgetasemelisi teadusarendusprojekte andmeteaduse ja masinõppe vallas.
Ühes ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskusega on Cybernetica uurinud nutika keskkonnasüsteemi mõõdistamise võimalusi raadiosidesüsteemide kaudu.
Koos interneti-hääletamise tippkeskusega Smartmatic uurib ja arendab Cybernetica turvalisi interneti-hääletamise tehnoloogiaid.
Cybernetica toetab ka noorte talentide arengut, pakkudes iga-aastaseid suviseid praktikavõimalusi ning andes välja kahte stipendiumi:
Tartu Ülikooli magistristipendiumi raames toetatakse tarkvaratehnika, informaatika ja andmeteaduse magistriõppekavade üliõpilasi;
