Muinasjututüüp

Muinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma või samasüžeeliste tekstivariantide koondkuju. Muinasjututüüpi tähistatakse üldtuntud nimega (nt "Polyphemose pimestamine", "Tuhkatriinu", "Kadunud mehe otsimine", "Kaunitar ja koletis" ja "Lohetapja") ja tüübikataloogi numbriga (vastavalt ATU 1137, ATU 510A, ATU 425, ATU 425C ja ATU 300).

Maailma esimese jutukataloogi koostas soome folklorist Antti Aarne, et kirjeldada Soome Kirjanduse Seltsi deponeeritud Jakob Hurda rahvaluulekogu käsikirjades leiduvat eesti muinasjuttude ja muistendite korpust. Selle eeskujul koostatud rahvuslikud tüübikataloogid võttis kokku samuti Antti Aarne koostatud rahvusvaheline Verzeichnis der Märchentypen.

Aastakümneid oli kõige tähtsam muinasjuttude tüübikataloog Stith Thompsoni koostatud nn Aarne-Thompsoni kataloog (AT, AaTh), mis oli Aarne kataloogi suuresti täiendatud ingliskeelne redaktsioon.

Aastal 2004 ilmus Hans-Jörg Utheri laiendatud rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog ATU ehk Aarne–Thompson–Utheri klassifikatsioonisüsteem (ATU number), mille järgi uuemates töödes jututüüpe viidatakse.

Loomamuinasjutud (ATU 1–299)

Metsloomad (ATU 1–99)

Metsloomad ja koduloomad (ATU 100–149)

Inimene ja metsloomad (ATU 150–199)

Koduloomad (ATU 200–219)

Muud loomad ja loodusnähtused (ATU 220–299)

Imemuinasjutud (ATU 300–749)

Üleloomulikud vastased (ATU 300–399)

Üleloomulikud või nõiutud sugulased (ATU 400–459)

Üleloomulikud ülesanded (ATU 460–499)

Üleloomulikud abilised (ATU 500–559)

Võluvahendid (ATU 560–649)

Üleloomulik jõud või tarkus (ATU 650–699)

Lood muudest üleloomulikest nähtustest (ATU 700–749)

Legendilaadsed muinasjutud (ATU 750–849)

Novellilaadsed muinasjutud (ATU 850–999)

Lood rumalast vanapaganast (ATU 1000–1199)

Siia kuuluvad enamasti üheepisoodilised muinasjututüübid Kaval-Antsu ja Vanapagana teenistuslepingust, ühistest töödest ja mõõduvõtmistest, mis tihtipeale esinevad tsüklitena: üks lugu liigendub folkloristlikus analüüsis mitmeks tüübiks.

Naljandid (ATU 1200–1999)

Viited

  1. ↑ Nt Kaval rebane. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 1.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühm. Eesti muinasjuttude tüübiloend (ATU 1–1199). Folklore.ee, 15.12.2014. (Kasutatud 17.10.2019.)
  3. 1 2 3 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 336.
  4. ↑ Nt Soobol. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 74.
  5. ↑ Nt Põldhiir külastab mõisahiirt. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 86.
  6. ↑ Nt Naljakas karu-sõit. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 91.
  7. ↑ Nt Susi ja kitsetalled. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 103.
  8. 1 2 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 333.
  9. ↑ Nt Konna õpetused. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 116.
  10. ↑ Nt Karu kohitsemine. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 117.
  11. 1 2 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 337.
  12. ↑ Nt Moosekant hundiaugus. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 146.
  13. ↑ Nt Püha Jüri kutsikas. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 168.
  14. ↑ Nt Koerad nõuavad õigust. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 169.
  15. ↑ Nt Hunt armastab vabadust. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 175.
  16. 1 2 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 338.
  17. ↑ Nt Konnade kuningas. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 243.
  18. ↑ Võib pärineda romaani keelte lahknemise eelsest ajast; võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  19. 1 2 3 Võib olla algindoiraani päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645)
  20. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales[alaline kõdulink], Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  21. ↑ Võib pärineda romaani keelte lahknemise eelsest ajast, võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  22. ↑ Nt Hirmuotsija. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 53.
  23. 1 2 3 Võib olla algindoeuroopa päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645)
  24. ↑ On tõenäoliselt algindoeuroopa päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645)
  25. ↑ Võib olla olnud tuntud germaani ja baltoslaavi algkeelte kõnelejate hulgas enne algkeelte jagunemist ning võib olla tuntud romaani keelte kõnelejatele enne keelte lahknemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  26. 1 2 3 4 5 6 7 8 Võib olla alglääneindoeuroopa päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645)
  27. 1 2 3 4 5 Võib olla olnud tuntud germaani ja baltoslaavi algkeelte kõnelejate hulgas enne algkeelte jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  28. ↑ Võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejatele enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  29. ↑ Võib pärineda germaani, itali ja keldi keelte lahknemise eelsest ajast, võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejatele enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  30. 1 2 Võib pärineda romaani keelte lahknemise eelsest ajast (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales[alaline kõdulink], Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  31. ↑ Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 343.
  32. 1 2 Võib pärineda germaani, itali ja keldi keelte lahknemise eelsest ajast; võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejatele enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales, Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  33. 1 2 Võib pärineda romaani keelte lahknemise eelsest ajast; võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejatele enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales[alaline kõdulink], Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  34. ↑ Stith Thompson. The Folktale. Berkeley & Los Angeles: University of California Press 1977, lk 184.
  35. ↑ Võib pärineda germaani, itali ja keldi keelte lahknemise eelsest ajast; võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele jagunemist (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales[alaline kõdulink], Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  36. ↑ Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 341.
  37. ↑ Võib olla alggermaani päritolu (Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales[alaline kõdulink], Royal Society Open Science, January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645).
  38. ↑ Nt Raudne Hans. Raud-Antsu koduleht. (Kasutatud 29. juunil 2010.)
  39. ↑ Nt Jumal ja kirikuõpetaja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 109.
  40. ↑ Nt Mõisnik põrgus hobuseks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 110.
  41. ↑ Nt Laulev pilliroog. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 111.
  42. ↑ Nt Jumal ja kirikuõpetaja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 108.
  43. ↑ Nt Tubli rehepeksja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 112.
  44. ↑ Nt Kohus keedetud munade pärast. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 113.
  45. ↑ Nt Ahne härra sikunahas. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 114.
  46. ↑ Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 339.
  47. ↑ Nt Laisk kuduja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 115.
  48. ↑ Nt Õnneliku inimese särk. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 116.
  49. ↑ Nt Osav valetaja kuninga väimeheks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  50. ↑ Nt Kuningatütar ei leia vastust. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  51. ↑ Nt Kuningatütar ei leia vastust. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  52. ↑ Nt Isa õpetused pojale. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  53. ↑ Nt Kui nad ei tule, siis nad tulevad. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  54. ↑ Nt Ennustatud varapärija. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  55. ↑ Nt Suurest nõiast kavalam. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  56. ↑ Nt Keiser ja murdvaras. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  57. 1 2 Nt Röövel peigmeheks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  58. 1 2 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 330.
  59. ↑ Nt Puusepp ja maaler. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  60. ↑ Nt Varjatud vanamees. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  61. ↑ Vaata lähemalt: Hans ja Vanapagan. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  62. ↑ Arvo Krikmann. Naljandite tüübinumbrid ja pealkirjad Hans-Jörg Utheri juturegistris. Veebis: Arvo Krikmann. Rahvahuumor. (Kasutatud 6. juulil 2010.)
  63. ↑ Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 340.
  64. ↑ Arvo Krikmann. Lühiülevaade naljandite tüpoloogiast. Veebis: Arvo Krikmann. Rahvahuumor. (Kasutatud 6. juulil 2010.)
  65. ↑ Näiteks liivi lugu vanast Zūonkõst, vt Kristi Salve. Liivi rahvausundist ja folkloorist. Rmt: Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur. Koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, lk 268.
  66. ↑ Mare Kalda. Aardepärimuse tüpoloogiline tegelikkus. Keel ja Kirjandus 2015, nr 8–9, lk 556–572; on ka Paolo Coehlo romaani "Alkeemik" ja Peet Vallaku novelli "Korvitegija Siimu õnn" (Looming 1923, nr 6, lk 553–559) süžee aluseks.

Kirjandust

Välislingid