Muinasjututüüp
Muinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma või samasüžeeliste tekstivariantide
koondkuju. Muinasjututüüpi tähistatakse üldtuntud nimega (nt "Polyphemose pimestamine", "Tuhkatriinu", "Kadunud mehe otsimine", "Kaunitar ja koletis" ja "Lohetapja") ja tüübikataloogi numbriga (vastavalt ATU 1137, ATU 510A, ATU 425, ATU 425C ja ATU 300).
Maailma esimese jutukataloogi koostas soome folklorist Antti Aarne, et kirjeldada Soome Kirjanduse Seltsi deponeeritud Jakob Hurda rahvaluulekogu käsikirjades leiduvat eesti muinasjuttude ja muistendite korpust. Selle eeskujul koostatud rahvuslikud tüübikataloogid võttis kokku samuti Antti Aarne koostatud rahvusvaheline Verzeichnis der Märchentypen.
Aastakümneid oli kõige tähtsam muinasjuttude tüübikataloog Stith Thompsoni koostatud nn Aarne-Thompsoni kataloog (AT, AaTh), mis oli Aarne kataloogi suuresti täiendatud ingliskeelne redaktsioon.
Aastal 2004 ilmus Hans-Jörg Utheri laiendatud rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog ATU ehk Aarne–Thompson–Utheri klassifikatsioonisüsteem (ATU number), mille järgi uuemates töödes jututüüpe viidatakse.
Loomamuinasjutud (ATU 1–299)
Metsloomad (ATU 1–99)
- Tüübid ATU 1–69 kavalast rebasest, kes tihti teisi metsloomi ja inimesi üle kavaldab, tihtipeale võib üks lugu koosneda mitmest tüübist.
- "Rebase kalavargus" (ATU 1)
- "Rebane varastab korvi" (AT 1*)
- "Kalapüük sabaga" (ATU 2)
- "Tõbine kannab tervet" (Kippar 3/4, ATU 3, ATU 4)
- "Tuule suund" (ATU 6)
- "Rebane ja hunt võistlevad lugemises" (ATU 7)
- "Rebane kirjab hundi kasukat" (ATU 8)
- "Rebane hangib hobust" (ATU 8*)
- "Rebase uued silmad" (AT 8***)
- "Ebaõiglane partner" (ATU 9)
- "Rebane ja hunt peksavad rehte" (AT 9A, ATU 9)
- Saagijagamisel saab rebane väikese (terade) hunniku, hunt suure (õlgede, aganate) hunniku (AT 9B, ATU 9)
- Rebane näeb oma täisteraleiva hammustamisel vaeva; hundil hea pehme aganaleib (AT 9C, ATU 9)
- "Rebane võtab õppust" (Kippar 12)
- "Hunt püüab rebast libedal jääl" (Kippar 12A)
- "Rebane meelitab parti mäele" (Kippar 12B)
- "Rebane söödab hundile tema pojast valmistatud rooga" (Kippar 14)
- "Petlik varrulkäimine" (ATU 15)
- "Suletopp" (ATU 15*)
- "Loomad püünisaugus" (ATU 20A)
- "Loomad põgenevad hädaohu eest" (ATU 20C)
- "Sisikonna söömine" (ATU 21)
- "Peni polnud kirjamees" (Kippar 25)
- "Rebane pilkab hunti" (ATU 30)
- "Hunt kaevus" (Kippar 30A)
- "August pääsmine teise turjal" (ATU 31)
- "Üks tuleb, teine läheb" (ATU 32)
- "Rebane teeskleb surnut" (ATU 33)
- "Koer pillab oma liha" (ATU 34A)
- "Hunt tahab juustu" (ATU 34B)
- "Rebane vägistab emahundi" (ATU 36)
- "Rebane lapsehoidjaks" (ATU 37)
- "Rebane hanekarjas" (AT 37*, populaarne setude ja Lutsi maarahva seas)
- "Rebane lapsehoidjaks" (ATU 37)
- "Käpp puulõhes" (ATU 38)
- "Hunt ja rebane aidas" (ATU 41)
- "Jääst tare", "Jääst maja" (ATU 43)
- "Hunt hobuse sabas" (ATU 47A)
- "Varsa hind" (ATU 47B)
- "Haige lõvi" (ATU 50)
- "Jäljed lõvi koopasse" (ATU 50A)
- "Eesel kiitleb" (ATU 50B)
- "Lõvi osa" (ATU 51)
- "Halb hais" (ATU 51A)
- "Rebane vahekohtunikuks" (ATU 51***)
- "Rebane kaluriks" (Kippar 51B)
- "Eesel lõvi jahisarveks" (Kippar 52A)
- "Eesel lõvi kaaslaseks" (Kippar 52B)
- "Reinuvader kohtus" (ATU 53)
- "Lõvi ja rebane" (Kippar 53)
- "Rebase hangupuu" (ATU 56A)
- "Kass püüab lindu" (ATU 56A*)
- "Rebane nõuab juua" (AT 56B*, ATU 223)
- "Rebane nõuab süüa, juua ja naeru" (ATU 56C*)
- "Rebane riidleb räästaga" (Kippar 56F)
- "Varese juust" (ATU 57)
- "Rebane ja viinamarjad" (ATU 59)
- "Vastastikune küllakutsumine" (ATU 60)
- "Kiremine suletud silmadega" (ATU 61)
- "Kikas, kana ja kass" (ATU 61B)
- "Rebane nõuab kukelt üüri" (Kippar 61D)
- "Rahu loomade vahel" (Kippar 62)
- "Puudel istumine keelatud" (ATU 62*)
- "Rebane puhastab end kirpudest" (ATU 63)
- "Rebane meelitab angerjat" (Kippar 63B)
- "Sabata rebane" (ATU 64, ATU 2A)
- "Rebane praeb sitikat", "Rebane küpsetab sitikat" (AT 65*)
- "Rebane piibuga" (ATU 66A*)
- "Rebase ja hundi toit" (Kippar 66C)
- "Rebane pilkab lõksu" (ATU 68*)
- "Inetud lapsed" (AT 68**, ATU 48*)
- "Pott lõksuks" (ATU 68A)
- "Rebane uputab kruusi" (AT 68B)
- "Rebane matab jänest" (Kippar 68C)
- "Rebane koera küüsis" (Kippar 68D)
- "Loomade tantsupidu" (Kippar 68E)
- "Nahaparkali juures kohtume" (Kippar *68)
- "Kartlikum kui jänes" (ATU 70)
Metsloomad ja koduloomad (ATU 100–149)
Inimene ja metsloomad (ATU 150–199)
Muud loomad ja loodusnähtused (ATU 220–299)
Imemuinasjutud (ATU 300–749)
Üleloomulikud vastased (ATU 300–399)
Üleloomulikud või nõiutud sugulased (ATU 400–459)
Üleloomulikud ülesanded (ATU 460–499)
Üleloomulikud abilised (ATU 500–559)
Võluvahendid (ATU 560–649)
- "Imesõrmus" (ATU 560)
- "Imelamp" ("Aladini imelamp", ATU 561)
- "Ime-tuleraud" (ATU 562, tuntud ka Hans Christian Anderseni muinasjutu "Tuleraud" järgi)
- "Imekepp" (ATU 563)
- "Imekott" (ATU 564)
- "Imeveski" (ATU 565, ka "Grotte veski")
- "Imeõunad" (ATU 566)
- "Imelind" (ATU 567)
- "Imeesemete vahetamine" (ATU 569)
- "Jänesekarjus" (ATU 570)
- "Kinnijäänud" (ATU 571)
- "Kuningatütre meelitamine" (ATU 572*, ka "Haukuv koerapea, iseraiuv kirves", kõige populaarsem eesti pärimuses, kus esindatud mitmekümne teisendiga, neist palju Setumaalt, kus käibinud ka lauluna; soome ja karjala variante on teada kokku 22, leedu teisendeid 17, läti teisendeid 9)
- "Rauast kotkas" (ATU 575)
- "Naiste lemmik" (ATU 580)
- "Truudusetu ema" (ATU 590)
- "The Thieving Pot" (ATU 591)
- "Tantsimapanev pill" (ATU 592)
- "Imekiri" (ATU 612)
- "Rikas vend ja vaene vend" (ATU 613)
- "Täinahk" (ATU 621)
Üleloomulik jõud või tarkus (ATU 650–699)
Lood muudest üleloomulikest nähtustest (ATU 700–749)
Legendilaadsed muinasjutud (ATU 750–849)
Novellilaadsed muinasjutud (ATU 850–999)
Lood rumalast vanapaganast (ATU 1000–1199)
Siia kuuluvad enamasti üheepisoodilised muinasjututüübid Kaval-Antsu ja Vanapagana teenistuslepingust, ühistest töödest ja mõõduvõtmistest, mis tihtipeale esinevad tsüklitena: üks lugu liigendub folkloristlikus analüüsis mitmeks tüübiks.
- "Ei tohi vihastada" (ATU 1000)
- "Silmade viskamine" (ATU 1006)
- "Laste puhastamine" (ATU 1012)
- "Naine käo asemel" (ATU 1029)
- "Saagi jagamine" (ATU 1030)
- "Puude üleskiskumine" (ATU 1050)
- "Puude vedamine" (ATU 1052)
- "Käte soojendamine" (ATU 1159)
- "Kiviviskamine" (ATU 1062)
- "Nuiaviskamine" (ATU 1063)
- "Maadlemine" (ATU 1071)
- "Võidujooksmine" (ATU 1072)
- "Heinaniitmine" (ATU 1090)
- "Tapmiskatse nuiaga" (ATU 1115)
- "Vanapagana põgenemine sulase eest" (ATU 1132)
- "Silmarohi" (ATU 1135)
- "Polyphemose pimestamine" (ATU 1137)
- "Pikse pill", "Kõuelind ja veesarvik" (AT 1148B)
- "Huntidega hirmutamine" (ATU 1150)
- "Raua jatkamine" (ATU 1163)
Naljandid (ATU 1200–1999)
Kirjandust
- Antti Aarne. Estnische Märchen- und Sagenvarianten. Verzeichnis der zu den Hurt'schen Handschriftsammlungen gehörenden Aufzeichnungen. FF Communications 25. Hamina 1918
- AT = Stith Thompson. The Types of the Folktale. A Classification and Bibliography. FF Communications 184. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 1961.
- ATU = Hans-Jörg Uther. The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson, I-III. FF Communications 284–286. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2004.