Aadu Ritso (aastani 1939 Aleksei Ritson, 13. september 1915 Petrograd – 18. jaanuar 2010) oli eesti tehnikateadlane.
Ta lõpetas 1935 Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi. Õppis 1936–1941 Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ)/ Tallinna polütehnilise Instituudis (TPI), lõpetas 1947 TPI mehaanikateaduskonna.
Tehnikakandidaat (1952, Leningradi Raudteetranspordi Instituut), väitekiri "Технология получения качественного мела из озерного сырья в условиях Эстонской ССР".
1941 Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Tekstiilitööstuse Peavalitsuses vaneminsener-mehaanik.
1941–1943 mobiliseerituna Punaarmees.
Oli 1943–1952 Eesti Teaduste Akadeemia Tööstusprobleemide Instituudis (aastani 1947 MN j.a Tööstuse teadusliku Uurimise Keskinstituudi) vanemtehnik, grupiinsener, tööstustehnoloogia labori töödejuhataja ja projektide konstruktsioonide büroo ülem, 1954–1957 Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi toorainete labori juhataja ja 1957–1963 Ministrite Nõukogu Eesti Riikliku Teadustehnilise Komitee (hilisem Riikliku Teadusliku Uurimistööde Komitee) peaspetsialist masina- ja aparaadiehituse alal.
1948–1954 TPI tööstusökonoomika kateedri assistent ja 1963–1992 TRI/ TTÜ metallide tehnoloogia kateedri teadur, 1963–1983 dotsent.
1949–1961 ka Üleliidulise Finantsinstituudi Tallinna õppe-konsultatsioonipunkti õppejõud.
Tema uurimisvaldkonnad olid ehitusmaterjalide (järve kriitkeramsiit, glaukoniitpigment, kukersool) ning magnetpehmete liitmaterjalide tootmise tehnoloogia ja kasutamine, Eesti masina- ja aparaadiehituse insenerimõtte areng ja õppemetoodilised probleemid.
Tal on umbes 100 teaduspublikatsiooni ja 6 autoritunnistust.
Tema isa oli diplomaat ja arst Eduard Ritson, õde arst Olga Kistler-Ritso, tütar on majandustegelane Marika von Wolski.