| See artikkel räägib vulkaanist, sultani kohta vaata artiklit Agung (sultan); gongi kohta vaata artiklit Agung (gong). |
| Agung | |
|---|---|
|
| |
| Kõrgus | 3142 m |
| Asukoht | Bali |
| Tüüp | kihtvulkaan |
| Purskas viimati | 2019 |
| Koordinaadid | 8° 20′ 30″ S, 115° 30′ 30″ E |
Agung on 3142 m kõrgune tegevvulkaan Indoneesias Bali saare idaosas, Bali kõrgeim tipp.
Vulkaan purskas aastatel 1963–1964 ja tegutseb siiani. Tal on 500 m lai ja 200 m sügav kraater, kust aeg-ajalt väljub suitsu ja tuhka.
Läänest tulevad õhumassid kaotavad Agungi ületades niiskuse. Selle tõttu on Agungi läänenõlval palju sademeid ja kasvab vihmamets, aga idanõlv on kuiv ja viljatu.
Agungilt on hea ilmaga võimalik näha Balist idas paikneval Lomboki saarel olevat Rinjani mäge. Sellist head ilma juhtub harva, sest mõlemad mäed on sageli pilvedega kaetud.
Kuna Agung on tegevvulkaan, on selle otsa ronimine ohtlik.
Kirjeldatud on kaht teed tippu, mille vahel puudub ühendus. Mäe otsa ronimiseks pole vaja eriluba.
Agungi lõunajalamil olevast Besakihi külast ja selle kloostrist saab palgata teejuhi. Suur osa tippu viivast rajast asub džunglis ja ilma teejuhita on oht metsas rada käest kaotada. Tõus tippu kestab ka kogenud mägironijal neli-viis tundi, lisaks allatulek, seetõttu on tähtis rajalt eksimist vältida.
Agungi otsa ei ole kuigi lihtne ronida. Siiski ei ole köisi vaja kasutada. Mägi pole nii kõrge, et seal oleks mägihaiguse tekke ohtu. Tarvis on kaasa võtta ja kanda sooja veekindlat riietust. Kaasa tuleb võtta vett, sest seda ei ole vahepealt saada. Tuleb arvestada, et tipus võib ilm kiiresti muutuda.