Ahelmurd

Ahelmurd on matemaatikas avaldis kujul

a0+b1a1+b2a2+b3a3+...,

kus a0 on täisarv ja ak ning bk on naturaalarvud. Jagatisi bk/ak nimetatakse ahelmurru osajagatisteks.

Ahelmurdude tüübid

Kui ahelmurru osajagatised moodustavad lõpmatu jada, nimetatakse ahelmurdu lõpmatuks ahelmurruks, kui osajagatiste jada on lõplik, siis räägitakse lõplikust ahelmurrust. Lõpmatut ahelmurdu, mille osajagatiste jada on perioodiline, nimetatakse perioodiliseks ahelmurruks.

Lähismurrud

Ahelmurru lähismurdudeks nimetatakse jagatisi

pkqk,

kus k=1,2,... ning täisarvud pk ja qk on defineeritud järgmiste 2. järku rekurrentsete valemite kaudu

pk=akpk−1+bkpk−2qk=akqk−1+bkqk−2,

mille algtingimuseks on p−1=0, p0=a0, q−1=0, q0=1.

Ahelmurru väärtust on võimalik arvutada selle lähismurdude jada piirväärtusena.

Vaata ka