Ahjuhark

Ahjuhark on ümarmetallist 3/4 ringikujuline sepistatud kaheharuline kumerate otstega tööriist. Ahjuhark on abivahend pottide ahju panemisel ja sealt äravõtmisel. Hark asetatakse ahjupoti alumisest kitsamast osast hargi harudevahega läbi ning tõstetakse hargivarrest koos potiga sinna kuhu vaja.

Eestis on ahjuhark on umbes inimesepikkune ning selle pikk käepide on puust.

Rahvausund

Simbirski kubermangu mokšalased on käinud Demetriose laupäeval (Dimitri laupäeval; kalmistupäeval) surnute hingi kalmistule tagasi saatmas ahjuharkidega varustatult.

Saksamaal ei tohtinud kõigi pühakute päeval (1. novembril) ahjuhark tagurpidi seista, et surnute hinged end ei vigastaks.

Rahvameditsiin

Üks Eestis soovitatav abinõu lehma luupainaja vastu oli kolm korda ahjuhargiga vastu selga lüüa.

Rahvaluule

Muinasjutud

Eesti muinasjuttudes esineb ahjuhark relvana ning nõia sõiduriistana. Ahjuhargi seljas sõitvad nõiad ja kurat on tuntud ka Saksamaal.

Vogtlandis Hauptmannsgrünist Waldkirchenisse viiva tee ääres olevat olnud mälestuskivi sisseraiutud ahjuhargiga. Seal olevat mõned naised ahjuhargiga lambakarjase surnuks torganud. Põhjuseks oli see, et karjane hoidis endale võõraid lambaid ning hakkas jämedalt käituma, kui naised hakkasid lambaid sisse nõudma.

Eesti vanasõnad

  • Leemekulp ja ahjuhark, see on naiste sõjariist.
  • Mart tuleb matriga, Kadri kadagaga, Andrus ahjuhargiga, Lutsi luuavarrega, Toomas tooripuuga.
  • Lutsi tuleb luuavarrega, Toomas tooripuuga, Andrus ahjuhargiga.

Ahjuhark sümbolina

Unenäoseletus

Unenägude seletajates on ahjuhark tähendanud kadedust.

Juudi erikomando embleem

Ahjuhargi ots on pealuu, kühvli, Taaveti tähe, leegi ja ringi kõrval Auschwitz-Birkenau koonduslaagri juudi erikomando embleemil. Ta sümboliseerib tööd laipade põletusahju kütjana.

Vaata ka

Välislingid