Ahtme linn

Esmamainimine ja nime etümoloogia

Ahtme nime on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1712. aastal kujul Achtmeh, mil nimetati Puru küla maadel elavat talupoega nimega Achtmeh Jörry.

Nime tekkis seetõttu, et ajalooline asustus paiknes võrdlemisi kitsal maaribal mõlemal pool vana Puru–Rausvere teed. Seda kuiva vööndit ümbritsesid vesised metsad, sood ja heinamaad. Keeleteadlaste hinnangul tuleneb kohanimi vanast omadussõnast ahas (omastavas käänes ahta), mis tähendab midagi kitsast (antud juhul kitsast maariba või läbipääsu).

Varajasem areng (18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni)

 Pikemalt artiklis Ahtme küla

Pärast esmamainimist oli Ahtme pikka aega tõenäoliselt vaid metsavahikoht Jõhvi mõisa aladel. 1913. aastal on ametlikes dokumentides nimetatud kaht Jõhvi mõisale kuulunud majapidamist: Ahtme ja Ahtme Einti talu. 1919. aastal nimetati paika juba ametlikult kui Ahme küla ning 1920. aastatel ilmus see esmakordselt ka topograafilistele kaartidele.

Eesti esimese iseseisvuse ajal hakati kaht mõisast eraldatud talugruppi kutsuma Jõhvi–Illuka maantee ääres asuvaks Ahtme-Rausvere külaks. Enne Teist maailmasõda oli tegu väga väikese asulaga: 15. detsembril 1938 toimunud loenduse andmetel oli Ahtme külas vaid 6 talu ja 28 elanikku. Küla kuulus tollal Viru maakonna Jõhvi valda.

Tööstuslik murrang ja linna teke (1940.–1950. aastad)

Ahtme radikaalne muutumine algas Teise maailmasõja ajal. Saksa teise okupatsiooni ajal, 1942. aastal, alustasid võimud Ahtme küla metsamaadel mastaapseid ehitustöid: rajama hakati põlevkivikaevandust (Ahtme kaevandus), põlevkivirikastustehast, Ahtme soojuselektrijaama ning nende juurde kuuluvat tehaseasulat. Ehitustöödel kasutati massiliselt Nõukogude sõjavangide ning välismaiste (nt Madalmaade) vabapalgaliste töölisbrigaadide tööjõudu.

Pärast sõja lõppu jätkas Nõukogude võim tööstuskompleksi kiiret laiendamist. Alates 1946. aastast hakati Ahtme ja Puru küla maadele massiliselt ehitama töölisbarakke ja esimesi kivist korterelamuid.

• 1948. aastal sai kiiresti kasvanud tehaseasula töölisalevi staatuse.
• 1. mail 1953 anti töölisaleviks arenenud asulale ametlikud rajoonilise alluvusega linna õigused. Sõjajärgset vanemat ehitustsooni hakati kutsuma Vana-Ahtmeks ning Puru küla poole laienenud uuemat osa Uus-Ahtmeks (hilisem Iidla ja Tammiku piirkond).