Ahvilised

Ahvilised
Hamadrill (Papio hamadryas)
Hamadrill (Papio hamadryas)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Esikloomalised Primates
Alamselts Ahvilised Haplorrhini
Pocock, 1918
Sugukonnad

Ahvilised ehk haploriinsed primaadid (Haplorrhini) on esikloomaliste alamselts. Nad eristuvad teisest alamseltsist, poolahvilistest lühikese ja tömbi koonu poolest, millel puudub rinaarium (niiske paljas "koeranina").

Vanemas kirjanduses mõeldi ahviliste all alamseltsi Anthropoidea. Sellega võrreldes on ahviliste hulka lisandunud kandlased.

Nimi ja taksonoomia

Ladinakeelne (kreekapärane) nimetus Haplorrhini tähendab 'lihtninalised'.

Nimetus "ahvilised" on pärit A. Miljutini raamatust "Maailma imetajate mitmekesisus".

Tunnused

Ahvilisi eristatakse poolahvilistest nina ehituse järgi. Ahvilistel puudub üks poolahviliste (ja enamiku teiste imetajate) põhilisi tunnuseid, karvutu ninapeegel (rinaarium) sõõrmete ümber.

Ahvilistel on kadunud võime C-vitamiini sünteesida, mis kõigil poolahvilistel on alles.

Erinevalt poolahvilistest on ahvilistel innaaja asemel individuaalne ovulatsioonitsükkel.

Nagu kõigil esikloomalistel, on ka ahviliste silmakoobas täies ulatuses luuliselt piiritletud. Erinevalt poolahvilistest on aga nende silmakoopapõhi luuplaadiga kaetud.

Ahviliste mass varieerub 80 grammi ja 275 kilogrammi vahel, tüvepikkus ulatub 8,5 sentimeetrist 1,2 meetrini. Väikseimad ahvilised on kandlased, suurimad gorillad.

Toitumine

Kandlased toituvad eelkõige putukatest. Haardahvid, möiraahvid, gelaada, koolobuslased ja gorillad on valdavalt lehetoidulised. Ülejäänud ahvilised on sega- ja vilitoidulised.

Levik

Jättes välja inimese, elutsevad ahvilised troopilises ja lähistroopilises Aafrikas, Aasias ja Ameerikas. Madagaskaril peale inimeste ahvilisi ei leidu, seal elavad ainult poolahvilised.

Klassifikatsioon