Aive Pevkur (sündinud 9. märtsil 1971 Tartus) on eesti filosoof.
Aive Pevkur on lõpetanud 1989. aastal Iisaku Keskkooli (kuldmedaliga) ja 1994. aastal Moskva Ülikooli. 2002. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi filosoofias väitekirjaga "Väärtuspluralism ja meditsiinieetika" (juhendaja Tiiu Hallap), alates 2003. aastast oli ta Tartu Ülikooli doktorant ning 2011. aastal doktorikraadi filosoofias väitekirjaga "Professional ethics: philosophy and practice" ("Kutse-eetika filosoofia ja praktika", juhendaja Margit Sutrop).
Pevkur oli 1994–95 TTÜ sotsiaal- ja humanitaarteaduste instituudi lektor, 1995–2004 TÜ praktilise filosoofia õppetooli assistent, 2004–2009 Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna nõunik, ühtlasi 2005– Sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse lektor-koolitaja ja 2006. aastast Sisekaitseakadeemia koosseisuväline lektor, 2006. aastast Tallinna Reaalkooli ja hiljem ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi filosoofiaõpetaja. 2011-2015 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli tööstuspsühholoogia instituudi teadur, aastast 2019 ärikorralduse instituudi vanemlektor..
Loengukursused: sissejuhatus sotsiaal- ja poliitilisse filosoofiasse, filosoofia ajalukku; analüütiline eetika, avaliku teenistuse eetika.
Aive Pevkuri peamised uurimisvaldkonnad on olnud aksioloogia, eetikateooriad, meditsiinieetika, poliitikafilosoofia, professioonieetika, avaliku teenistuse teooria ja praktika ning avalik eetika. Ta on osalenud koolitusüritustel ja teaduskonverentsidel kodu- ning välismaal. Pevkur on tõlkinud ja toimetanud Leonid Stolovitši, Bryan Magee jt töid.
Ta on mitme kodu- ja välismaise teadusorganisatsiooni liige: Eesti Kirjanduse Selts (EKS), Eesti Eetikakoolitajate Liit, International Institute for Public Ethics, European Society for Philosophy of Medicine and Health Care jt.
2003. aastal pälvis Aive Pevkur TÜ Eetikakeskuse ja Volkswagen Stiftungi stipendiumi doktorantidele.
Aive Pevkuri noorem vend on Eesti Reformierakonna poliitik, 2014. aastast Eesti siseminister Hanno Pevkur.