Alexander Schmemann

Alexander Schmemann
Sünniaeg 13. september 1921
Surmaaeg 13. detsember 1983 (62-aastaselt)
Amet teoloog, Papp (vaimulik), preester
[muuda Wikidatas]

Alexander Schmemann (ka Aleksandr Šmeman ja Alexandre Schmemann; vene keeles Александр Дмитриевич Шмеман; 13. september 1921 Tallinn – 13. detsember 1983 New York) oli õigeusu preester, teoloog ja kirjanik, hulga raamatute autor.

Schmemann sündis Tallinnas vene emigrantide perekonnas. Õige varsti kolisid tema vanemad Tallinnast Pariisi, kus ta õppis kadetikorpuses ja lütseumis. 1945. aastal lõpetas ta Püha Sergiuse Õigeusu Teoloogia Instituudi Pariisis. Õpingute ajal spetsialiseerus ta kirikuajaloole, tema juhendajaks sai Anton Kartašev. Ta kaitses kandidaadiväitekirja Bütsantsi teokraatiast. 1943. aastal abiellus ta Uljana Ossorginaga. Pärast lõpetamist sai kirikuajaloo õppejõuks. 1946. aastal pühitses peapiiskop Vladimir (Tihhonitski) ta vaimulikuks: 22. oktoobril diakoniks ja 20. novembril preestriks. Ta õppis ka Sorbonne'i ülikoolis. 1959. aastal kaitses ta Püha Sergiuse Õigeusu Teoloogia Instituudis usuteaduse doktori väitekirja "Sissejuhatus liturgilisse jumalateenistusse".

Teadlane ja pedagoog

Aastatel 1945–1951 oli ta kirikuajaloo õppejõud Püha Sergiuse Õigeusu Teoloogia Instituudis. Aastatel 1946–1951 oli ta veel abipreester Clamartis Pühade Helena ja Konstantinuse kirikus ja 1951. aastal eesnik Pariisi eeslinna Clamarti Püha Jumalasünnitaja kirikus. 1951. aastast oli ta Püha Vladimiri Õigeusu Vaimuliku Seminari kirikuajaloo ja liturgika kateedri dotsent ja 1960. aastast sama seminari liturgilise teenistuse kateedri professor. Aastatel 1962–1983 oli ta seminari dekaan (sisuliselt seminari juht). Ta õpetas ka idakirikute ajaloo kursuseid Columbia Ülikoolis ja New Yorgi Ülikoolis ning protestantlikes vaimulikes seminarides. Kolme aastakümne jooksul vastutas ta Vabadusraadios venekeelse vaimuliku osa eest.[viide?] Tema raamatuid on tõlgitud inglise, prantsuse, aga ka hollandi, poola ja soome keelde.