| Alexandre de Moraes | |
|---|---|
|
Alexandre de Moraes (2022) | |
| Kõrgeima Liidukohtu kohtunik | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 22. märts 2017 | |
| Eelnev | Teori Zavascki |
| Kõrgeima Valimiskohtu president | |
|
Ametiaeg 16. august 2022 – 3. juuni 2024 | |
| Eelnev | Edson Fachin |
| Järgnev | Cármen Lúcia |
| Brasiilia justiitsminister | |
|
Ametiaeg 12. mai 2016 – 22. veebruar 2017 | |
| Eelnev | Eugênio Aragão |
| Järgnev | José Levi do Amaral (kt) |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
13. detsember 1968 São Paulo, São Paulo osariik, Brasiilia |
| Erakond | Brasiilia Sotsiaaldemokraatlik Partei (2015–2017) |
| Alma mater |
São Paulo Ülikool (riigiõigus) |
Alexandre de Moraes (sündinud 13. detsembril 1968 São Paulos) on Brasiilia jurist ja endine poliitik, alates 2017. aastast Kõrgeima Liidukohtu kohtunik. Ta on juhtinud Kõrgeimat Valimiskohut. Enne liidukohtunikuks saamist oli ta justiitsminister. Karjääri varasematel aastatel töötas ta São Paulo osariigi avaliku julgeoleku sekretärina ja Riigiprokuratuuris.
Moraesi tegevus Valimiskohtu juhina (2022–2024), eriti 2022. aasta valimiste ajal, muutis ta bolsonaristide seas ebapopulaarseks. Pärast kolme võimu väljaku ründamist jaanuaris 2023 andis Moraes korralduse mitmete vastuoluliste kohtumenetluste algatamiseks, sattudes kriitika alla väidetavate vandenõulaste vastu suunatud uurimis- ja kohtufunktsioonide ühendamise, ennetavate kinnipidamiste lubamise, mitmete vahistamiste, läbiotsimismääruste ja riigipöörde plaanimises ning võltsuudiste levitamises süüdistatavate isikute ja rühmituste sotsiaalmeediakontode sulgemise eest. Lisaks andis ta korralduse eemaldada sisu ja lühiajaliselt blokeerida veebiplatvorme, mis ei olnud täitnud Brasiilia kohtumäärusi (näiteks Telegram ja Twitter).
Moraesi tegevus pärast 2022. aasta valimisi tekitas debati kohtutegevuse erapooletuse, õiguspärasuse ja piiride ning sõnavabaduse üle. Tema vastased süüdistasid teda autoritaarsuses, põhiseadusvastasuses ja erapoolikuses, samas pooldajad arvasid, et see oli vajalik Brasiilia demokraatliku riigikorralduse kaitsmiseks ning riigipöörde ja ekstremismi vältimises. Tema nimekamate pooldajate seas on Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva, vastaste seas Brasiilia ekspresident Jair Bolsonaro, Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja ettevõtja Elon Musk.
Juulis 2025 kehtestas Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang Moraesile ja teistele liidukohtunikele sissesõidukeelu, süüdistades neid Bolsonaro tagakiusamises ning brasiillaste ja ameeriklaste põhiõiguste rikkumises. Samal kuul kehtestas Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium Moraesile majandussanktsioonid, kuigi tal ei olnud Ameerika Ühendriikides kontosid, investeeringuid ega vara. Moraes ütles, et Ameerika Ühendriikide sanktsioonid teda ei mõjuta ning jätkas riigipöördekatse uurimist. Detsembris sanktsioonid tühistati.
Septembris 2026 avaldas Brasiilia Föderaalpolitsei Manco Masteri skandaali raames sõnumid ja muud failid, millest nähtus Moraesi lähedane suhe endise pankuri Daniel Vorcaroga. Raportis olid vestlused Banco Masterit puudutanud uurimise ning panga ja Moraesi abikaasa advokaadibüroo koostöö kohta. Salvestised tekitasid küsimusi võimaliku huvide konflikti kohta. Kuigi ametlikku kahtlustust ei esitatud, ei välistanud liidukohtunik André Mendonça, et küsimus võib tulevikus päevakorda tekkida. Mitmel pool esineti üleskutsetega Moraesi eemaldamiseks Liidukohtust.