Alfred Maurer (2. detsember 1888 Tallinn – 20. september 1954 Stockholm) oli Eesti poliitik ja advokaat.
Õppis Tallinna linnakoolis, kust läks üle Nikolai gümnaasiumi, mille lõpetas 1908. aastal. Astus seejärel Peterburi ülikooli, kus lõpetas õigusteaduskonna 1912. aastal. Seejärel alustas tööd vandeadvokaadi abina, hiljem vandeadvokaadina Tallinnas.
Alfred Maurer oli 25. märtsist 1919 Kohtuministeeriumi juriidilise komisjoni esimees.
Asendades alates 6. detsembrist 1922 Sergei Andrejevit, kuulus Maurer I Riigikokku, kuuludes Põllumeeste Kogude ja Majaomanikkude rühma.
1926 valiti Maurer Eesti vandeadvokaatide nõukogu esimeheks. Enamlaste tulekul vabastati ta sellelt kohalt, kuid Saksa okupatsiooni ajal valis Eesti advokatuur ta vanale kohale tagasi, millise valikuga Saksa võimud olid sunnitud leppima.
Ta oli vabakutsete alalt valitav I Riiginõukogu liige ja Riiginõukogu teine abiesimees.
20. aprillil 1944 toimus Tallinnas Jüri Uluotsa juhatusel Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu salajane koosolek, kus osalesid lisaks Alfred Maurerile ka Otto Pukk, Johan Holberg ja Mihkel Klaassen. Valimiskogu konstateeris, et ei NSVL ega Saksa okupatsiooni tõttu ei ole juriidiliselt muutunud Eesti Vabariigi kui suveräänse riigi staatus, vaid need on loonud ainult faktilise olukorra, millega Eesti põhiseaduslike riigiorganite tegevus on ajutiselt ja osaliselt peatatud ning et Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi samas koosseisus, nagu nad olid enne okupatsiooni, s. o. 16. juunil 1940.
Maurer oli portfellita minister ja peaministri asetäitja 21. aprillist 1944 kuni 18. septembrini 1944. Tema enda hilisema seletuse järgi: "J. Uluotsa, O. Tiefi ja minu vahelise kokkuleppe järgi oleks minu ülesandeks olnud asendada J. Uluotsa tema väljalangemise korral, O. Tiefi ülesandeks aga juhtida valitsust, kui seesugune moodustataks J. Uluotsa, resp. minu poolt ja meie mõlema väljalangemise korral – meie asendamine."
1944. aastal põgenes Alfred Maurer Rootsi.
3. märtsil 1953 valitud vaidlusaluse ja vaid neljaliikmelise Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu poolt Vabariigi Presidendi Asetäitjaks. Selles ametis oli Maurer kuni elu lõpuni 20. septembril 1954.