Alkidamas (Ἀλκιδάμας) (5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka sofist, kõnemees ja kõnekunsti õpetaja, kes oli pärit Elea kolooniast Suur-Kreekas, kuid sai kuulsaks Ateenas. Alkidamas oli sofist Gorgiase õpilane.
Alkidamas on tuntud eelkõige kõnemehe ja kõnekunsti õpetajana, kes pälvis tähelepanu oma paradoksaalsete kõnedega (näiteks „Surma kaitsekõne” ). Alkidamase kõnestiili on kritiseeritud kasutu sõnaohtruse tõttu. Väidetavasti olid Alkidamase kõned ja kõneteooria oluliseks õppematerjaliks Demosthenesele.
Lisaks kõnekunstile tegeles Alkidamas ka filosoofiaga, kuid tema teostest pole suurt midagi säilinud. Diogenes Laertios viitab oma teoses „Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest” Alkidamase filosoofilisele teosele „Loodusest”.