Ampitsilliin

Ampitsilliin
Identifitseerimine
CAS-i number 69-53-4
ATC-kood J01CA01 S01AA19 (WHO) QJ51CA01 (WHO) J01CR50 (WHO) J01CA51 (WHO)
PubChem 6249
DrugBank DB00415
ChemSpider 6013
Keemiline info
Keemiline valem C16H19N3O4S
Molaarmass 349,405 g/mol
Sünonüümid ABPC, aminobensüülpenitsilliin, ampitsilliinhape
Farmakokineetiline info
Metabolism 12–50%

Ampitsilliin (tootenimega mh Unasyn) on poolsünteetiline beetalaktaamne antibiootikum, mis kuulub aminopenitsilliinide rühma penitsilliinide klassis.

Sellega ravitakse mitmesuguseid bakteriaalseid nakkushaigusi. Ainet manustatakse suu kaudu, lihasesisese süstiga või intravenoosselt.

Ampitsilliin avastati 1958. aastal. See on kantud Maailma Terviseorganisatsiooni esmavajalike ravimite nimekirja.

Kasutus

Antibakteriaalne toime

Ampitsilliini kasutatakse mitmete grampositiivsete ja gramnegatiivsete bakterite põhjustatud bakteriaalsete infektsioonide raviks. Grampositiivsetest bakteritest näiteks Strepococcus pyogenes, Streptococcus Viridans, osad Strepococcus pneumoniae tüved, mõned Enterokokid, listeeriabakter. Gramnegatiivsetest näiteks Eikenella corrodens, Proteus mirabilis, Meningokokk, mõned Haemophilus influenzae ja Enterobacteriaceae tüved (nt soolekepikesed, Shigella, Salmonella typhosa).

Selle antimikroobse toime haaret laiendab märkimisväärselt manustamine koos sulbaktaamiga (ampitsilliin-sulbaktaam), mis inhibeerib bakterite toodetavat beetalaktamaasi – ensüümi, mis blokeerib beetalaktaamsete antiobiootikumide toimet. Vahel kasutatakse seda koos teiste antibiootikumidega, millel on erinev toimemehhanism, nt vankomütsiin, linesoliid, daptomütsiin, tigetsükliin.

Haigused

Konkreetsetest haigustest ravitakse sellega bakteriaalseid infektsioone, näiteks bakteriaalset meningiiti, endokardiiti, soolestiku, kuse-suguelundkonna ja naha nakkushaigusi. Samuti läkaköha, shigelloosi, salmonelloosi, listerioos, kõhutüüfust ja vastsündinutel esinevat B-grupi streptokokkinfektsiooni.

Manustamine

Manustatakse suu kaudu, lihasesisese süstiga (IM) või intravenoosselt (IV). Suukaudselt kapslite ja lahusena võetuna ei tarvitata seda ravikuuri alustamisest, vaid pärast IM- või IV-doose.

Farmakoloogia

Farmakokineetika

Ampitsilliin imendub seedekulglas üldiselt hästi, ehkki toit võib imendumist mõnevõrra vähendada. Parenteraalselt manustades on biosaadavus ligi 62%.

Kandub läbi enamiku kudede, kontsentreerudes eeskätt maksas ja neerudes.

Kõrvaltoimed

Tavalised kõrvaltoimed võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus, lööve, paistes/must/"karvane" keel, vaginaalne sügelus või voolus.

Vastunäidustused

Ampitsilliin on vastunäidustatud penitsilliini suhtes ülitundlikele ja samal ajal mononukleoosi põdevatele patsientidele; rohkem kui 40 protsendil sellistest patsientidest esineb kõrvaltoimena nahalööve.

Viited

  1. 1 2 Hauser, Alan R. (2012). Antibiotic Basics for Clinicians: The ABCs of Choosing the Right Antibacterial Agent. Lippincott Williams & Wilkins. Lk 26. ISBN 978-1-4511-1221-4.{{cite book}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  2. 1 2 https://go.drugbank.com/drugs/DB00415
  3. ↑ Hauser 2012, lk 25–28.
  4. ↑ Akova M (jaanuar 2008). "Sulbactam-containing beta-lactamase inhibitor combinations". Clinical Microbiology and Infection. 14 (Suppl 1): 185–188. DOI:10.1111/j.1469-0691.2007.01847.x. PMID 18154545.
  5. ↑ Suleyman G, Zervos MJ (2016). "Safety and efficacy of commonly used antimicrobial agents in the treatment of enterococcal infections: a review". Expert Opinion on Drug Safety. 15 (2): 153–167. DOI:10.1517/14740338.2016.1127349. PMID 26629598. S2CID 25488987.
  6. ↑ Torok ME, Moran E, Cooke F (detsember 2016). Oxford Handbook of Infectious Diseases and Microbiology (inglise). Oxford University Press. Lk 721. ISBN 9780191503108. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2017.
  7. ↑ Cerner Multum (24. juuli 2023). "Ampicillin Uses, Side Effects & Warnings". Drugs.com (inglise). Vaadatud 2. aprill 2025.