Amsterdami null

Amsterdami null (NAP – Normaal Amsterdams Peil) ehk Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on keskmine mereveetase, mida mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684. Amsterdami nulli kasutatakse Euroopa riikides Euroopa kõrgussüsteemi ehk Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS) alusena absoluutsete kõrguste määramiseks.

Amsterdami null Eestis

Eestis võeti Amsterdami null kasutusele 1. jaanuaril 2018. Sellega hakkas kehtima Euroopa kõrgussüsteem, mille kõrgusi tähistatakse Eestis lühendiga EH2000. Amsterdami null asendas Kroonlinna nulli, mis oli Balti kõrgussüsteemi aluseks 1977–2017.

Ajalugu

Amsterdami null registreeriti 17. sajandil linnapea Johannes Hudde eestvedamisel. IJsseljões mõõdeti keskmist kõrgveetaset ajavahemikus 1. september 1683 kuni 1. september 1684, mida hakati nimetama Amsterdams Peil (AP). AP muudeti 1818 kuningliku dekreediga Hollandi riiklikuks standardiks. 1875–1885 tehti täpsemaid üleriigilisi mõõdistusi ja võeti kasutusele nimetus Normaal Amsterdams Peil (NAP). 1879 võtsid NAP-i kasutusele Saksamaa ja Luksemburg ning 1973 liitusid süsteemiga Rootsi, Norra ja Soome. NAP-ist kujunes Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS) ametlik lähtenivoo. Süsteemi toimimise tagamiseks on Hollandis umbes 400 maa-alusest märgist koosnev NAP-i võrgustik, mille suhtes mõõdetakse maapinna absoluutset vertikaalset liikumist, et eristada seda merevee taseme muutusest.

Amsterdami veemõõdulatt

Viited

  1. 1 2 Reudink, R.; Klees, R.; Alberts, B.; Waarden, P. van (2020). "Absolute vertical motion of the Amsterdam Ordnance Datum (NAP)". Proc. IAHS. Lk 161–165. Vaadatud 8. juunil 2026.
  2. 1 2 3 4 5 6 Doef, R.; Havekes, H.; Lujin, F. van (2019). "Water management in the Netherlands". Rijkswaterstaat. Vaadatud 8. juunil 2026.
  3. 1 2 Afrasteh, Y.; Slobbe, D. C.; Sacher, M.; Verlaan, M.; Jahanmard, V.; Klees, R.; Guarneri, H.; Keyzer, L.; Pietrzak, J.; Snellen, M.; Zijl, F. (2023). "Realizing the European Vertical Reference System using model-based hydrodynamic leveling data". Journal of Geodesy. Vaadatud 8. juunil 2026.
  4. 1 2 3 Giza, A.; Wis̈niewski, B.; Wolski, T. (2014). "Adjustment of the European Vertical Reference System for the representation of the Baltic Sea water surface topography". Scientific Journals. Lk 106–117. Vaadatud 8. juunil 2026.
  5. 1 2 Augath, W.; Ihde, J. (2002). "The Vertical Reference System for Europe". European Vertical System. Lk 99–115. Vaadatud 8. juunil 2026.
  6. 1 2 Soodla, D. (2019). "Geoidi mudeli EST-GEOID2017 täpsuse analüüs Tartu linnas (Magistritöö)". Eesti Maaülikool: Metsandus- ja maaehitusinstituut. Tartu. 58 lk. Vaadatud 8. juunil 2026.{{netiviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)