| Anneli Ott | |
|---|---|
|
| |
| Eesti kultuuriminister | |
|
Ametiaeg 26. jaanuar 2021 – 3. november 2021 | |
| Eelnev | Tõnis Lukas |
| Järgnev | Tiit Terik |
| Eesti riigihalduse minister | |
|
Ametiaeg 25. november 2020 – 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Jaak Aab |
| Järgnev | Jaak Aab |
| XIII ja XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 19. november 2015 – 25. november 2020 | |
| Võru linnapea | |
|
Ametiaeg 2009–2010 | |
| Eelnev | Kersti Kõosaar |
| Järgnev | Ülo Tulik |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Anneli Ott |
| Sünniaeg |
2. mai 1976 Tartu, Eesti |
| Erakond |
Eestimaa Rahvaliit (2005–2009) Sotsiaaldemokraatlik Erakond (2009–2011) Eesti Keskerakond (2011–) |
| Alma mater | Tartu Ülikool (liikumis- ja sporditeadused, 1999) |
Anneli Ott (2000–2012 Anneli Viitkin; sündinud 2. mail 1976 Tartus) on Eesti poliitik.
Ta on olnud XIII ja XIV Riigikogu liige; 25. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021 oli ta riigihalduse minister ja 26. jaanuarist kuni 3. novembrini 2021 kultuuriminister.
Anneli Ott on lõpetanud 1994. aastal Parksepa Keskkooli ning 1999. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas liikumis- ja sporditeaduste erialal, millele 2000. aastal lisandus õpetajakutse lisaerialana.
Tema poliitiline karjäär sai alguse 2005. aastal, kui ta kohalike omavalitsuste valimistel valiti Eestimaa Rahvaliidu esindajana Lasva vallavolikokku. Ta on kuulunud ka Võru linnavolikokku ja 2009–2010 olnud Võru linnapea. Aastatel 2011–2014 töötas ta Tallinnas Nõmme linnaosa valitsuse vanema asetäitjana. Ta on töötanud ka Võrumaa Partnerluskogu tegevjuhina.
2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Ott Keskerakonna ridades Võru-, Valga- ja Põlvamaal, sai 1119 häält ja riigikogusse ei pääsenud. 19. novembrist 2015 aga sai ta Riigikogu XIII koosseisu Priit Toobali asendusliikmena.

2019. aasta valimistel kandideeris ta samas ringkonnas ja sai 1474 häält ning osutus valituks. XIV Riigikogu liikmena juhtis ta Euroopa Liidu asjade komisjoni ja kuulus riigikaitsekomisjoni. Ta oli Jüri Ratase teises valitsuses pärast Jaak Aabi nimetamist haridus- ja teadusministriks järgmine riigihalduse minister, olles ametis alates 25. novembrist 2020 kuni valitsuse tagasiastumiseni 26. jaanuaril 2021. Seejärel võimule tulnud Kaja Kallase esimeses valitsuses oli Anneli Ott kultuuriminister. Ott teatas ministrikohalt tagasiastumisest 2. novembril 2021, tuues põhjenduseks erimeelsused valitsuspartneritega, täpsemalt vastandudes Reformierakonna juhitava valitsuse kehtestatud koroonapiirangutele. Kaks nädalat enne tema tagasiastumist kritiseeris Oti tegevust/tegevusetust kultuuriministrina Eesti Etendusasutuste Liit, kus leiti, et "minister pole ei füüsilises ega vaimses mõttes kultuuritegijate jaoks olemas olnud". Koroonavastase vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriministri osas oli kõlanud üleskutseid ta valitsusest minema saata ka varem. 4. novembril 2021 taastusid tema volitused Riigikogu liikmena.
Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 402 häält ning ei osutunud valituks.
2. juulil 2025 esitas Eesti Keskerakond Oti kohalike omavalitsuste valimistel Tartu linnapeakandidaadiks. Ta kogus 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 620 häält ning osutus linnavolikokku valituks.
Ta on kuulunud järgmistesse erakondadesse:
Ta on Keskerakonna Võrumaa piirkonna esimees.
Tema isa oli Võru linnapea Jaak Ott (uppus koos abikaasaga parvlaevaga Estonia), tema onu on poliitik ja omavalitsustegelane Jüri Ott. Ta on lahutatud ning tütre ja poja ema.
Anneli Ott oli ministrina pikka aega koroona vastu vaktsineerimata. 2021. aasta novembri alguse seisuga oli tal vaktsineerimiskuur pooleli.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Anneli Ott |