Anrep

Anrep
Päritolu Vestfaal, Saksimaa põlisaadel
Esivanem Johan Gabriel Anrep
Introdutseeritud 1635
Number 236
Matrikuleeritud 1747
Number 8
Matrikuleeritud 1745
Number 3
Anrepi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa liinid)
Anrepi suguvõsa aadlivapp (Liivimaa liinid)
Anrep-Elmpti suguvõsa krahvivapp

Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Itaalias ja Kanadas.

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Anrepite põlvnemiskohaks loetakse Anreppenit, mis on tänapäeval Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuv Delbrücki linna linnaosa. Sealt on pärit arvukalt samanimelisi põlisaadlisuguvõsasid, mille sugulust ei ole aga ürikuliselt võimalik tõendada. Liivimaal on suguvõsa kohta esimesi teateid 1470. aastast, mil Goswin Anrep (1450 – suri pärast 1501) sai Saksa Ordult Hummuli ja Sooru läänivaldused; temaga algab ka suguvõsaliin.

Anrep-Elmpt

Vanast Reinimaa aadlisuguvõsast pärit kindralleitnant krahv Philipp von Elmpt (1763−1818) suri meessoost järeltulijateta. Tema pärijaks oli noorem tütar krahvinna Cäcilia Julie Philippine (1812−1892), kes naitus 1833. aastal Kärstna mõisniku Joseph Karl von Anrepiga (1796−1860). Viimane sai 1853. aasta 6. mail (vkj) Venemaa keiser Nikolai I-ilt krahvitiitli ja õiguse kanda perekonnanime Anrep-Elmpt. Liin kustus tema vanema poja krahv Reinhold Philipp Johann von Anrep-Elmptiga (1834−1888).

Anrepid rüütelkonna matriklis

10. jaanuaril 1635 sai Liivimaalt Sooru mõisast pärit Närke ja Värmlandi rügemendi leitnant ja hilisem sama rügemendi kapten, kortermeister ja ooberst Gustaf Anrep (1616–1666) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja introdutseeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (nr 236).

1745. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 3) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 8) rüütelkonda .

1853. aastal, andis Venemaa keiser Nikolai I Kärstna mõisa harust pärit kindralleitnant Joseph von Anrepile (1796–1860) krahvinna Cecilie Julie Philippine von Elmptiga (1812–1892) abiellumisel krahvitiitli ja laiendatud vapi ning ta hakkas kandma perekonnanime Anrep-Elmpt. See haru kanti lisaks Eestimaa (nr 4), Liivimaa (nr 8) ja ka Kuramaa (nr 315) rüütelkonda.

Anrepite suguvõsa vapp

Anrepite vapikilbil on kujutatud kammi, mis väidetavalt oli mõeldud sõjaratsu kammimiseks; see oli viide Anrepite sõjaväeteenistusele. Suguvõsa Liivi- ja Eestimaa harude vappidel oli eripära: kui Liivimaal kasutatud vapil oli kilbil kujutatud kamm must, siis Eestimaal oli see sinine. Anrepite vapp on väga sarnane Delbrücki linna Anreppeni linnaosa siiani kasutusel oleva vapiga.

Suguvõsa liikmeid

Anrep

Anrep-Elmpt

6. mail 1853 andis Vene keiser Nikolai I Kärstna mõisa harust pärit kindralleitnant Joseph von Anrepile (1796–1860) krahvinna Cecilie Julie Philippine von Elmptiga (1812–1892) abiellumisel krahvitiitli ja laiendatud vapi ning ta hakkas kandma perekonnanime Anrep-Elmpt.

Suguvõsaliinid

Rootsi suguvõsaliin

Kärstna suguvõsaliin

Ala haru

Liivimaa kubermangu Helme kihelkonna Ala mõisa (Haus Assikas) haru.

Anrepi suguvõsa kabel Anrepi lõvi lähedal Kärstnas

Anrepi suguvõsa mõisavaldused

Vaata ka