| Anrep | |
|---|---|
|
| |
| Päritolu | Vestfaal, Saksimaa põlisaadel |
| Esivanem | Johan Gabriel Anrep |
| Introdutseeritud | 1635 |
| Number | 236 |
| Matrikuleeritud | 1747 |
| Number | 8 |
| Matrikuleeritud | 1745 |
| Number | 3 |



Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Itaalias ja Kanadas.
Anrepite põlvnemiskohaks loetakse Anreppenit, mis on tänapäeval Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuv Delbrücki linna linnaosa. Sealt on pärit arvukalt samanimelisi põlisaadlisuguvõsasid, mille sugulust ei ole aga ürikuliselt võimalik tõendada. Liivimaal on suguvõsa kohta esimesi teateid 1470. aastast, mil Goswin Anrep (1450 – suri pärast 1501) sai Saksa Ordult Hummuli ja Sooru läänivaldused; temaga algab ka suguvõsaliin.
Vanast Reinimaa aadlisuguvõsast pärit kindralleitnant krahv Philipp von Elmpt (1763−1818) suri meessoost järeltulijateta. Tema pärijaks oli noorem tütar krahvinna Cäcilia Julie Philippine (1812−1892), kes naitus 1833. aastal Kärstna mõisniku Joseph Karl von Anrepiga (1796−1860). Viimane sai 1853. aasta 6. mail (vkj) Venemaa keiser Nikolai I-ilt krahvitiitli ja õiguse kanda perekonnanime Anrep-Elmpt. Liin kustus tema vanema poja krahv Reinhold Philipp Johann von Anrep-Elmptiga (1834−1888).
10. jaanuaril 1635 sai Liivimaalt Sooru mõisast pärit Närke ja Värmlandi rügemendi leitnant ja hilisem sama rügemendi kapten, kortermeister ja ooberst Gustaf Anrep (1616–1666) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja introdutseeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (nr 236).
1745. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 3) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 8) rüütelkonda .
1853. aastal, andis Venemaa keiser Nikolai I Kärstna mõisa harust pärit kindralleitnant Joseph von Anrepile (1796–1860) krahvinna Cecilie Julie Philippine von Elmptiga (1812–1892) abiellumisel krahvitiitli ja laiendatud vapi ning ta hakkas kandma perekonnanime Anrep-Elmpt. See haru kanti lisaks Eestimaa (nr 4), Liivimaa (nr 8) ja ka Kuramaa (nr 315) rüütelkonda.
Anrepite vapikilbil on kujutatud kammi, mis väidetavalt oli mõeldud sõjaratsu kammimiseks; see oli viide Anrepite sõjaväeteenistusele. Suguvõsa Liivi- ja Eestimaa harude vappidel oli eripära: kui Liivimaal kasutatud vapil oli kilbil kujutatud kamm must, siis Eestimaal oli see sinine. Anrepite vapp on väga sarnane Delbrücki linna Anreppeni linnaosa siiani kasutusel oleva vapiga.
6. mail 1853 andis Vene keiser Nikolai I Kärstna mõisa harust pärit kindralleitnant Joseph von Anrepile (1796–1860) krahvinna Cecilie Julie Philippine von Elmptiga (1812–1892) abiellumisel krahvitiitli ja laiendatud vapi ning ta hakkas kandma perekonnanime Anrep-Elmpt.

Liivimaa kubermangu Helme kihelkonna Ala mõisa (Haus Assikas) haru.

