Anto Unt

Anto Unt (sündinud 26. detsembril 1955) on eesti filosoof, kes tegeleb analüütilise filosoofiaga.

Ta on tõlkinud eesti keelde Willard Van Orman Quine'i teose "Sõna ja objekt" ja Saul Kripke raamatu "Nimetamine ja paratamatus", samuti mitme filosoofi artikleid ning esinenud ettekannetega epistemoloogia ning modaalloogika alal.

Anto Unt lõpetas 1974. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika erialal. Kandidaadikraad astrofüüsikas (1990). Kaitses 2010. aastal Tartu Ülikoolis teadusmagistritöö filosoofias "Making inferences in case of attitudes", juhendaja Rein Vihalemm, oponent Mikko Leinonen. Osalenud Tartu analüütilise filosoofia seminaris 1994. aastast.

Ta töötab programmeerijana. On õpetanud Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.

Anto Undi vanemad olid Väino Unt ja Inge Unt.

Publikatsioonid

Artiklid

Arvustus: Undo Uus. Blindness of Modern Science. Tartu 1994. Akadeemia 1995, nr 8, lk 1753–1757
”Undo Uusist ja tema raamatust”. Eesti Ekspress 1995, 27 jaanuar, lk B6
"Hoiakuloogika". Akadeemia 1997, nr 2, lk 344–356
"Teaduse mõiste kujunemisest ja täppisteaduslikust ideaalist". Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi: arutlusi teadusest ja tõest. Toim. Jaan Kangilaski, Enn Kasak. Võro, 1998. (Võro Instituudi toimõtiseq 5), lk 10–11
"Tõde hoiakuloogikas". Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi: arutlusi teadusest ja tõest. Toim. Jaan Kangilaski, Enn Kasak. Võro, 1998. (Võro Instituudi toimõtiseq 5), lk 120–123
"The Copenhagen Interpretation of Quantum Mechanics and Common Sense". Estonian Studies in the History And Philosophy of Science. Boston Studies in the Philosophy of Science. Vol. 219. Ed. Rein Vihalemm. Dordrecht: Kluwer, 2001, pp 247–262
"Tähendus, radikaaltõlge ja hägusus". Tõtt-öelda. Toim. Toomas Lott jt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk 20–27. Ümbertrükk ajakirjas Kirikiri.
"Madis Kõiv ja mina". Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75. Toim. Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge. Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, 2004, 13–15.
"Kas füsikalism ise allub füsikalistlikule kirjeldusele?" Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid. Koost. R. Vihalemm. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 130–136
"Semantika naturaliseerimisest". Studia Philosophica Estonica 2008, Vol. 1.3, lk 17–28
"'Lõputus kohvijoomises' väljendub pigem Eestimaa loomus kui Eestimaa muutumine". Sirp 2008, 5. dets, lk 14–15
"Uskumine, teadmine ja järeldumine". Filosoofia ja analüüs: analüütilise filosoofia seminar 20. Toim. Bruno Mölder, Jaan Kangilaski. EYS Veljesto Kirjastus, 2011, lk 153–167

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2010. Vaadatud 6. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2010. Vaadatud 6. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)