| Ararauna | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Papagoilised Psittaciformes |
| Sugukond |
Papagoilased Psittacidae |
| Perekond |
Aara Ara |
| Liik |
Ararauna |
| Binaarne nimetus | |
|
Ara ararauna Linnaeus, 1758 | |
|
| |

Ararauna ehk lasuuraara (Ara ararauna) on linnuliik aara perekonnast papagoilaste sugukonnast papagoiliste seltsist.
Ararauna on 75–83 cm pikk. Tiiva pikkus on 360–392 mm, saba 490–524 mm. Kaalub 995–1380 g.
Suled on seljapoolel sinised ja kõhupoolel kollased. Osa näost on valge ja sulgedeta. Nokk ja jalad on tumehallid. Silmad on helekollased, noorlindudel pruunid. Sarnaneb välimuselt boliivia araraunaga.
Araraunad elavad Panamas, Colombias, Ecuadoris, Peruus, Guyanas, Brasiilias ja Boliivias. Aastatel 1999–2004 taasasustati Trinidadile, kus nad olid 1960. aastatel välja surnud.
Araraunad elavad niisketes metsades, rohtlates, galeriimetsades ja palmisoodes. Elavad kuni 500 m kõrgusel merepinnast, Peruus nähtud ka kuni 1500 m kõrgusel.
Toituvad puuviljadest ja pähklitest.
Araraunad on sotsiaalsed, elavad paaridena või kuni 25-linnulistes parvedes.
Ehitavad pesa kuivanud palmipuu otsa.
Surinames pesitsevad jaanuarist maini, Trinidadis jaanuarist maini, Colombias detsembris veebruarini. Kurnas on 2-3 muna, haudeperiood kestab 28 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 90 päeva vanuselt.
Araraunad võivad elada kuni 48-aastaseks.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ararauna |