Arg Part on roki ja funk'i sugemetega seitsmeliikmeline eesti rokkansambel. Bänd sai alguse 2017. aastal Tallinnas kolme koolivenna Karl Vilhelm Valteri, Johannes Pihlaku ja Harmo-Ron Kallaste algatusel.
Tegu on bändiga, kelle eesmärk on luua emakeelset ja energiast pakatavat muusikat.
Varasemad liikmed
Varem olid Karl Vilhelm Valter, Johannes Pihlak, Harmo-Ron Kallaste, Aleksander Ott Maripuu ja Ingmar Nõmmann mänginud koos koolibändis DB3. Koosseis tegi muusikat koos Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktori Hendrik Aguriga.
29. mail 2017, kaks päeva enne „Noortebänd 2017“ demovooru tähtaega, otsustasid GAGi koolivennad Karl Vilhelm Valter, Johannes Pihlak ja Harmo-Ron Kallaste luua selleks võistluseks uue bändi ja uue loo. Keset esimest proovi kutsuti appi ka Ingmar Nõmmann. Loo demo valmis kolme tunniga, kiirelt ja soodsalt.
Paar kuud hiljem toimus järgmine proov koos Felix Verlini ja Aleksander Ott Maripuuga. Selles bändiproovis sündisid kaks uut lugu.
Ara Pardi muusika on segu peamiselt funk- ja rokkmuusikast. Eesti kontekstis iseloomustavad rokki klassikalisest kolmest minutist pikemad lood, aruka sõnumiga sõnad ja loovad muusikalised lahendused. Funk'i puhul on asi keerulisem. Mõistel on olnud erinevaid definitsioone, kuid kergeim seletus on see, et tegu on peamiselt bluusi, souli ja džässi sulamiga. Ara Pardi loomingus on esindatud ka funk'ile iseloomulikud instrumentaalsed bluusilikud soolod.
2017. aasta intervjuus ütles bänd, et loomingu inspiratsiooniks on kallid autod, naised ja raha. Kuus aastat hiljem (2023) väitsid nad aga, et inspiratsiooniks on elu ise: „Millestki muust ei saa siiralt kirjutada.“
Bändi teeb eriliseks eri pillirühmade kooskõla. Esindatud on vürtsi lisavad saksofonid ja trompet, mõnusad kitarrikäigud, väljapaistev bassiliin, energiat loov trummipartii, süntesaatoriga loodud tämbrid ja solisti tähelepanuväärsed vokaalsed võimed. Lisaks instrumentaalile ja vokaalile jääb kuulajale kindlasti kõrvu, et kõik lood on kirjutatud eesti keeles. Valter on öelnud: „Emakeel on imeilus ja selles kirjutamine on väljakutse, sest raskem on panna seda hästi kõlama. Kuid kui see õnnestub, on see tõesti võimas.“ Samuti leidub nende loomingus midagi igale maitsele – nii kiireid, tantsulisi ja sädet täis lugusid kui ka aeglaseid ja melanhoolseid palu.
Bänd on välja andnud kümme singlit ja ühe albumi. Publik on neid võrrelnud Genialistide ja Rujaga.
Bänd on võtnud vastu ühise otsuse, et esinemisi teevad nad pigem harva, aga ainulaadselt, sest nende suurim edu võti on olnud just nende esinemistel silma paistev energia.
Ara Pardi album „Inkubaator“ ilmus 3. oktoobril 2022. aastal.
Albumi väljaandmiseks koguti 2021. aastal Hooandjas raha. Kokku saadi soovitud tulemusest 20% rohkem ehk 2500 euro asemel 3005 eurot.
„Inkubaator“ on koosseisu debüütalbum, mille loomisprotsess kestis viis aastat. Albumil on 12 pala. Sõnade autori Karl Vilhelm Valteri sõnul peaks albumit kuulama juba seepärast, et kõik lood on eesti keeles. „Ma usun, et olen teinud eesti keelega asju, mida ma varem pole kuulnud. Põnevat kuulamist on kindlasti!“ kinnitas Valter. „Leidub hoogsaid energiapomme, leidub rahulikumat naudingut, leidub ka instrumentaali. See ei ole „kõigile midagi“ album. See on „kõigile kõike“ üllitis,“ ütles kitarrist Johannes Pihlak.
Albumile tulevaid palasid esitati enne kontsertidel, et näha, kuidas need publikule meeldivad. Nii sai bänd teha vajalikke viimistlusi. See on ka üks põhjus, miks albumi avalikustamisega aega läks.
Bänd on loonud 10 singlit:
Ansambli esimene avalik ülesastumine oli TV3 saates „Kolmeraudne“ (5. oktoober 2017). Samuti on ansambel käinud saates „Hommik Anuga“, kus nad esinesid koos EiKiga (10. jaanuar 2021). Seal esitleti esimest korda kaht singlit „Siin on soe“ ja „Reaalne“.
Karl Vilhelm Valter on teadussaate „Rakett 69“ noorim võitja. Ta osales saates 2017. aastal 16-aastaselt. 2020.–2023. aastal õppis Valter Tartu Ülikoolis arvutitehnikat ja materjaliteadust ning praegu õpib ta magistrantuuris arvutitehnika erialal. Lisaks muusikale ja teadusele on ta tegelenud spordi, näitlemise ja saatejuhtimisega. 2023. aastal töötas ta süvatehnoloogia sektoris ning populariseeris teadust ja tehnoloogiat.
Harmo-Ron Kallaste tegutseb lisaks Arale Pardile veel mitmes teises koosseisus trummarina: Before The Outro, Analoog, Reti Niimanni bänd, Inger & bänd, Carlos Ukareda bänd. Lisaks trummile mängib ta kitarri, produtseerib, kirjutab enda loomingut ning õpib ülikoolis IT-d.
Johannes Pihlak lööb lisaks Arale Pardile kaasa bändis Analoog. Pihlak korraldab ka suvefestivali Rakvere Funkfest ning on eesmärgiks seadnud viia see Eestist kaugemale. 2023. aastal tegutseb ta lisaks muusika- ja korraldusvaldkonnale mehaanikainsenerina ning õpib kõrgkoolis.
Ingmar Nõmmann töötab turundusjuhina restoranis nimega Kodas ja lisaks fotograafina. 2010.–2013. aastal tegi Nõmmann perebändi Crash. Nõmmann õppis Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis trompetit, aga seda ta ei lõpetanud. Nõmmann on kaasa teinud Otsa kooli bigbändis. 2023. aastal mängis ta Tartu Ultimate spordiklubis ultimate frisbee'it.
Marko Lillemägi õppis 2020.–2023. aastal Tartu Ülikoolis matemaatika ja statistika erialal ja 2023. aastal alustas ta magistrantuuri arvutitehnika ja tehisintellekti erialal. Ta töötab andmelahendustele orienteeritud ettevõttes.
Peeter Johannes Priks töötab pillikottide meistrina. Lisaks basskitarrile mängib Priks fagotti ja on esinenud sellega näiteks Pärdi muusikapäevade „Hingehelina“ kontserdil.
Nikita Korzoun on õppinud Lasnamäe muusikakoolis 2011.–2018. aastal saksofoni ning lõpetanud 2022. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli rütmimuusika (saksofoni) erialal. Juba esimesel Otsa kooli aastal (2018) võitis Korzoun Round Table'i stipendiumikonkursil esimese koha ning ta oli ka publiku lemmik. Tänu sellele hakati teda algusaastail aina enam eri projektidesse kaasama. 9. juunil 2023 avaldas Korzoun oma debüütalbumi „Count To Three“, mis toob publikuni kombinatsiooni traditsioonilisest ja tänapäevasest džässist. 2023. aastal tegutseb ta mitmes koosseisus, näiteks Nikita Korzoun Trios ja Loconutsis. Ta on keskendunud soolokarjäärile džässmuusikas ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saksofoni.