 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Arne Hiob (sündinud 12. veebruaril 1961) on eesti vaimulik ja teoloog, EELK Usuteaduse Instituudi emeriitprofessor.
| Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Arne Hiob (sündinud 12. veebruaril 1961) on eesti vaimulik ja teoloog, EELK Usuteaduse Instituudi emeriitprofessor.
Hiob lõpetas 1979. aastal Türi Keskkooli ja õppis 1980–1981 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.
Aastail 1979–1980 ja 1981–1984 töötas ta Paide Lastemuusikakooli sekretär-majandusjuhatajana ja asendusõpetajana, 1984–1988 oli vabakutseline muusik[viide?] ning 1988–1990 Türi koguduse orelimängija[viide?].
Aastatel 1986–1993 õppis ta teoloogiat EELK Usuteaduse Instituudis ja kaitses seal 1994 Elmar Salumaa juhendatud teoloogiamagistri väitekirja "Luterluse neli nurgakivi". Aastatel 1996–2000 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorantuuris ning kaitses detsembris 2000 Alar Laatsi juhendatud teoloogiadoktori väitekirja ("Uku Masingu religioonifilosoofia põhijooned"). Doktorantuuri ajal täiendas ta 1996–1997 end Marburgi ülikoolis Saksamaal.
Arne Hiob Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) aseõpetajaks 28. veebruaril 1990, õpetaja õigused sai 9. märtsil 1993. Teenis kolm aastat Koeru kogudust. Alates 1. septembrist 1993 kuni 31. oktoobrini 2023 teenis ta abiõpetajana (preestrina) Tallinna Jaani kogudust. Alates 1. novembrist 2023 on ta määratud omal soovil EELK Konsistooriumi poolt emerituuri.
1994. aastast on ta EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia õppejõud, 2016. aasta 16. maist professor, 2022. aasta 1. septembrist emeriitprofessor. Pidanud külalisõppejõuna loenguid Tartu Ülikoolis 1998–2000, Tallinna Ülikoolis 2000–2006, Eesti Kunstiakadeemias 2004–2007,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2017–2019 ja 2025, Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris 2023–2024 ning Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises seminaris alates aastast 2024.[viide?]
EELK kirikukogu liige 1993–2009, uuesti alates suvest 2021. EELK vaimuliku ülemkohtu eesistuja 1997–2001. EELK põhikirjakomisjoni liige 1998–2004. EELK konsistooriumi haridusassessor ja piiskopliku nõukogu liige 2001–2004. EELK õpetuskomisjoni liige 2006–2015.[viide?]
Aastail 2010–2019 on ta korraldanud giidina kümneid reise Iisraeli, Rooma, Pátmosele, Kreekasse, Athose mungavabariiki, Itaaliasse, Maltale, Jordaaniasse ja Saksamaale, käsitledes paiku külastades eriti vaimulikke ja ajalooga seotud teemasid.
Esinenud raadios (nt Pereraadio saates "Suu soojaks") ja televisioonis (nt saates "Vabariigi kodanikud" nr 173, 259 ja 307, "Suud puhtaks" nr 12 ja 24) ning (kaas)autorina sarja "Ajalik ja ajatu" saadetes "Uusaja kristlikud mõtlejad" (2007), "Püha Maa, juudid ja Jeesus" (2012) ning "Peetruse linn ja Maarja maa" (2014).[viide?]
Arne Hiob on laulatatud 7. augustil 1993 Türil. Tal on kolm täiskasvanud last.[viide?]
Tema isa Jaan Hiob (1910–1998) lõpetas 1940 cum laude Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, kuid ei töötanud Nõukogude tingimustes juristina, vaid töödejuhatajana. Tema ema Herta Hiob (sünd. Roos, 1922–2006) oli Türi Keskkooli algklasside õpetaja ja tegeles maalimisega, mistõttu pälvis tiitli Järvamaa rahvakunstimeister 1991. Tal on ka kaks vanemat õde. [viide?]
Tema onu (isa vend) oli sõjaeelse EELK Kirikumuusika Sekretariaadi teaduslik sekretär, Artur Kapi õpilane helilooja, organist ja koorijuht Johannes Hiob. Tema isa emapoolne sugulane oli graafik Aino Liimand (Bach).[viide?]
Usuteaduslik Ajakiri, 2008, 57 (1): 136–139. Veebis.