Diarseentrioksiid

Diarseentrioksiid
Arseentrioksiid
Üldised omadused
Keemiline valem As2O3
Välimus valge tahke aine
Füüsikalised omadused
Molekuli mass 197,841 amü
Sulamistemperatuur 585,35 K (312,2 °C)
Keemistemperatuur 738,15 K (465 °C)
Tihedus 3740 kg/m³
Lahustuvus vees 20 g/l (25 °C)
Ohutus
Suukaudne manustamine neelamisel surmav
Nahk võib põhjustada tugevaid naha- ja silmakahjustusi
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Diarseentrioksiid ehk arseen(III)oksiid ehk arseenik (ka arseentrioksiid) on valge tahke anorgaaniline aine keemilise valemiga As2O3. See majanduslikult tähtis arseenioksiid on lähteaineks enamikule arseeni- ja arseenorgaanilistele ühenditele. Igal aastal toodetakse seda umbes 50 000 tonni. Paljud kasutusalad on poleemikat tekitanud aine tugeva mürgisuse tõttu.

Omadused ja reaktsioonid

Arseentrioksiid on amfoteerne oksiid. As2O3 vesilahused on nõrgalt happelised, mistõttu lahustub see hästi aluselistes lahustes, andes arseniite.
Reageerides vesinikfluoriidhappe või vesinikkloriidhappega, annab ta vastava trihalogeniidi:

As2O3 + 6 HX → 2 AsX3 + 3 H2O (X = F, Cl)

Struktuur

Vedeliku- ja gaasifaasis temperatuuril alla 800 °C esineb arseentrioksiid kujul As4O6. Temperatuuril üle 800 °C As4O6 dissotsieerub As2O3 molekulideks. On teada kolm tahket arseentrioksiidi vormi: kõrgel temperatuuril (>110 °C) esinevad kuubilised As4O6 molekulid ja kaks polümeeri.

arsenoliit
(kuubiline)
klaudetiit I
(monokliinne)
klaudetiit II
(monokliinne)

Mürgisus

Arseentrioksiid on allaneelatult surmavalt mürgine, kuid mürgistus võib tekkida ka kokkupuutel nahaga või sissehingamise tagajärjel. Arseenimürgistuse esimesed sümptomid on seedeprobleemid: iiveldus, kõhuvalu ja kõhulahtisus, millega kaasneb sageli verejooks. Mittesurmava annuse korral võivad esineda krambid, südame- ja veresoonkonna haigused, maksa- ja neerupõletik ning probleemid vere hüübimisega. Neile järgnevad iseloomulikud valged triibud küüntel ja juuste väljalangemine.