Askälä ehk Askele (Taani hindamisraamatus Askælæ) oli muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal.
Askälä asus tänapäeva Lüganuse ja Toila valla territooriumil, ulatudes kohati üle Pada jõe.[viide?] 13. sajandi alguses piirnes Askälä idas Alutaguse, lõunas Lemmu ja läänes Mahu kihelkonnaga ning põhjas Soome lahega.
Askälä tähtsaimaks linnuseks on peetud Purtse jõe äärset Tarakalda linnust. Sellest 2,5 km allavoolu, mere lähistel, paikneb Taramägi, mis Mauri Kiudsoo arvates võis olla pealinnuse valvekoht, kus näiteks süüdati märgutuld. Tarakaldast 3,5 km ülesvoolu asub pika ning kõrgete ja järskude nõlvadega neemiku tipul Lüganuse kirik – arvatakse, et ka seal võis kunagi linnus olla. Sellele viitavad lisaks paiga kaitseomadustele ka lähedusest leitud savinõukillud ja jõe vastaskaldal olnud suur asulakoht. Kihelkonna idapiiril oli Alulinna soolinnus, mille kasutusaeg pole aga teada.
Taani kuningas Valdemar II valitsusajal (1202–1241) koostatud nn Taani hindamisraamatu ("Liber Census Daniae") andmetel oli Askäläs 221[viide?]/231 adramaaga. Hindamisraamatu kohaselt oli Askele kihelkonnas külad: Lüganuse (45 adramaad, Eestimaa suurimaid külasid), Purtse (32), Erra (28), Varja (24), Aidu (19), Aa (13), Savala (13), Maidla (10), Voorepera (8), Hirmuse (6), Kestla (6), Roodike (5, asus arvatavasti Roodu jõe suudmes), Mehide (4), Muldalippe (4, hilisema Aa mõisa kohal), Koljala (3) ja Soonurme (1). Kokku 231 adramaad ja elanike arv umbes 2000.
Askälä ajaloolise kihelkonna maadele moodustati 13. sajandil Lüganuse kirikukihelkond.