Ta lõpetas 1945 Tartu 2. Keskkooli, 1951 Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuuri erialal, 1958–1962 ETUI aspirant, tehnikakandidaat (1964, TPI), väitekiri "Suurte linnade lähedaste puhketsoonide planeerimise arhitektuursed printsiibid (Tallinna näitel)".
Oli 1951–1955 RPI Eesti Maaehitusprojekt arhitekt, 1955–1958 EPA maakorralduse kateedri õpetaja, 1962–1969 ETUI noorem- ja vanemteadur, ühtlasi 1967–1969 kohakaaslusega EPA maakorralduse kateedri vanemõpetaja, 1965–1975 EPA-s sama kateedri vanemõpetaja, 1975–1991 dotsent. Õpetas maa-asulate planeerimist ja maastikuarhitektuuri aluseid, maakorralduslikku ja tehnilist joonestamist.
Teadustöö
Uurimisvaldkonnad: regionaal-, linna- ja puhkealade planeerimine, nendega seonduvad looduskaitse ja maastikukujunduse probleemid. Uurimistöö tulemusi on rakendatud "Eesti NSV puhkealade generaalplaani" ja "Eesti NSV kompleksse territoriaalplaneerimise skeemi" koostamisel. Eesti Arhitektide Liidu ja ELUS-i liige. 50 teaduspublikatsiooni, viis õppe-metoodilist vahendit.
Teoseid
Eesti NSV kompleksne territoriaalplaneerimise skeem. 11. kd. (kaasautor). Tallinn, 1969
ENSV territoriaalse planeerimise skeem: puhkus, turism ja kuurordiravi. Tallinn, 1970
Eesti NSV puhkealad (kaasautor). Tallinn, 1974
Ajalooline ülevaade asustuse arengust. Tartu, 1983
Isiklikku
Asta Palm oli Vabadusristi (VR II/3) ja Läti Karutapja ordeni kavaleri (3. järk) Karl Voldemar Kruuse (Kruse) (1891-1942) vanem tütar. Karl Kruuse koos abikaasa Amanda Kruusega (sünd. Peterson) olid kuni 1940 Elvas kudumistööstuse omanikud. Karl Kruuse oli Elva alevivanem (1934) ja 1939–1940 Elva linnavanema abi. Asta Palmi emapoolne hõimlane ehitusteadlane ja tehnik, TPI professor, akadeemik Leo Jürgenson (1901-1986).
Tema abikaasa oli Eesti Põllumajanduse Akadeemia dotsent Lembit Palm (1927-2019).
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.