Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.
Asundusteks on nimetatud ka siirdlaste (st lähtemaalt väljarännanute) asulat: näiteks ajalooliselt talurahva ümberasumisega Eesti alalt väljapoole (Siberisse, Kaukaasiasse) loodud asulaid.
Eestis tekkisid asundused (asundustalude kogumid) 1920. aastatel 1919. aasta maareformi tulemusena, kui Vabadussõjast osavõtnutele, mõisamoonakatele ja teistele maatameestele antud mõisamaadele või uudismaakohtadele.
Asundustegevuse korraldamise määruse alusel moodustati 1930. aastatel planeerimiskavade alusel terviklikke ja tiheasustusega asundusi riigi varumaale. Sinna rajati asundus- ehk uudismaatalusid.
Asundus kui asulaliik kaotati Eesti NSV ajal pärast aastatel 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamist.