Æthelstan

Æthelstan esitlemas raamatut Lindisfarne'i Cuthbertile. Tegu on palgelehega Beda teosest "Vita Sancti Cudbercti" ('püha Cuthberti elu'), mille Æthelstan ilmselt 934. aastal Šotimaale suunduva sõjakäigu ajal kinkis. Tegu on vanima säilinud kujutisega krooni kandvast Inglise kuningast ja vanima säilinud kuningale koostatud manuskriptiga.

Æthelstan või Athelstan (vanainglise keeles Æðelstān, vanapõhja keeles Aðalsteinn; umbes 895 Wessex – 27. oktoober 939) oli anglosakside kuningas aastatel 924–927 ja inglaste kuningas aastatel 927–939.

Ta oli kuningas Edward Vanema ja tema esimese naise Ecgwynnini poeg. Kui isa 924. aasta juulis suri, tunnistati Mercias Æthelstani uue kuningana. Mõnedel andmetel kuulutati Wessexis kuningaks tema poolvend Ælfweard, kes aga suri 16 päeva hiljem. Ka pärast poolvenna surma oli Æthelstanil raskusi Wessexis oma võimu kinnitamisega. Ta krooniti Kingston on Thamesis 4. septembril 925 Canterbury peapiiskopi Athelmi poolt.

927. aastal tungis ta üle Humberi jõe ja vallutas Jórvíku kuningriigi (inglispäraselt York), piirkonna viimase viikingite võimukeskuse, saades seeläbi esimeseks kogu Inglismaad valitsenud anglosaksi kuningaks. 934. aastal tungis ta Šotimaale ja allutas oma võimule kuningas Constantine II. 937. aastal lõi ta Brunanburhi lahingus puruks Inglismaale tunginud põhjalaste-šotlaste ühisväe, kogudes sellega tuntust nii Briti saartel kui Mandri-Euroopas. Æthelstani surma järel haarasid skandinaavlased Jórvíkus uuesti võimu, piirkond suudeti lõplikult inglise kuningate võimule allutada 954. aastal.

Oma valitsusajal tsentraliseeris Æthelstan ka riigiaparaati ja valitsemist, koondades enda kätte rangema kontrolli hartade väljaandmise üle ning kutsudes oma nõukogudesse riigi kaugemate piirkondade juhte. Nendel nõupidamistel osales ka valitsejaid väljastpoolt Æthelstani võimuala, näiteks Walesi kuningaid, kes seega aktsepteerisid tema ülemvõimu. Æthelstani valitsusajast on säilinud rohkem juriidilisi dokumente kui ühegi teise 10. sajandi inglise kuninga omast. Teda on peetud üheks kõige usuliselt vagamaks läänesaksi kuningaks, kuivõrd ta asutas mitu kirikut ja kogus reliikviaid.[viide?] Æthelstani õukonda on iseloomustatud toonase kultuuri-, haridus- ja vaimuelu keskpunktina. Ta toetas patroonina kloostrikoole ja vanainglise luulet, oli tuntud raamatukollektsionäär ja tõlkis anglosaksi keelde Boëthiuse teose "Filosoofia lohutus". Abielude kaudu tihendas ta sidemeid Mandri-Euroopa valitsejatega.

Æthelstan suri lastetult 939. aastal, misjärel sai troonile tema poolvend Edmund I.

Viited

  1. ↑ https://web.archive.org/web/20181225010349/https://theparkerlibrary.wordpress.com/2015/09/08/history-by-the-month-september-and-the-coronation-of-aethelstan/
  2. ↑ Foot 2011, lk 17; Keynes 2014, lk 535–536; Keynes 1985, lk 187 märkus 206.
  3. ↑ Foot 2011, lk 73–74.
  4. ↑ Nelson 2008, lk 125–126.
  5. ↑ Snook, lk 84.
  6. 1 2 Pawelchak 2015, lk 284–285.

Kirjandus

Välislingid

Eelnev
Edward Vanem
Anglosakside kuningas
924–927
Järgnev
-
Eelnev
Tiitel loodi
Inglaste kuningas
927–939
Järgnev
Edmund I