August Arras (27. juuni 1881 Erastvere vald, Kanepi kihelkond, Võrumaa – 24. märts 1968 Stockholm) oli eesti loomaarst, Loomaarstide Koja esimene esimees..
Ta õppis Erastvere vallakoolis ja Kanepi kihelkonnakoolis. Aastal 1903 lõpetas ta Tartu Reaalkooli ja aastal 1905 Tartu Veterinaariainstituudi, kus hiljem töötas haavakliiniku assistendina. Tema algatusel loodi 1906. aastal EÜS Ühendus, mille üks eellane oli loomisel olnud loomaarstiüliõpilaste selts Aquilonia.
Enne Esimest maailmasõda töötas ta Peterburi kubermangus loomaarsti ja Peterburi semstvovalitsuse loomaravila juhatajana. Sõjas osales ta loomaarstina.
Aastal 1919 osales ta Eesti Loomaarstide Seltsi asutamisel. Ta oli Eesti Loomaarstide Ühingu esimees ja valiti 27. oktoobril 1935 Loomaarstide Koja nõukogu esimesel koosolekul koja esimeheks.
Tema initsiatiivil loodi Põllutööministeeriumi Loomatervishoiu Peavalitsus, mille juhatajana tõstatas ta 1923. aasta lõpus küsimuse, kas Eestis on üldsegi vajalik loomaarstihariduse jätkamine. Ta töötas seal kuni 1926. aastani, mil ta omal palvel vabastati vabariigi valitsuse poolt. Tema eestvedamisel loodi toimiv loomadetervishoiu korraldamise süsteem.
Loomatervishoiu osakonna 1930. aasta andmetel töötas ta Tallinna linna loomaarstina.
Teise maailmasõja ajal põgenes ta Rootsi, kus asus tööle riiklikus veterinaarteenistuses. Aastal 1945. valiti ta Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis esimeseks esimeheks.
Tema vend oli Riigikogu liige Konrad Arras.
{{raamatuviide}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)