August Hanning (sündinud 16. veebruaril 1946 Nordwaldes) on endine Saksamaa Liitvabariigi riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 Föderaalse Teabeteenistuse (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa LV siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna spionaažis.
Saksamaa LV Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse Saksamaa Liitvabariigi föderaalpolitseid (Bundespolizei) puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009.
2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa Liitvabariigi föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“.
Alates 2017. aastast on A. Hanning olnud Riias asuva Läti PNB Banka nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta.
6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse A. Hanningi vahistamiseks kahtlustatuna riigireetmises ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 1), riigisaladuse avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti A. Hanningi elukoha läbiotsimisel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Föderaalselt Teabeteenistusest (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud BND juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luurebriifinguteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud teavet välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet.