Avo Keel

Avo Keel
Avo Keel 2019. aastal
Sünniaeg 1. oktoober 1962
Võru
Tegevusala võrkpallur, rannavõrkpallur, võrkpallitreener, poliitik
Erakond Eesti Keskerakond (2009–)

Avo Keel (sündinud 1. oktoobril 1962 Võrus) on eesti võrkpallitreener, endine võrkpallur ja rannavõrkpallur ning poliitik. Koos Kaido Kreeniga osales ta rannavõrkpallis 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel. Mängijana tuli ta korduvalt Eesti meistriks ning valiti 1993. ja 1994. aastal Eesti aasta meesvõrkpalluriks.

Treenerina on Keel juhtinud Eesti ja Läti meeste võrkpallikoondist ning Tallinna Selveri ja Pärnu Võrkpalliklubi. Alates 2025. aastast on ta Selver x TalTechi peatreener. Alates 2023. aastast on ta Eesti meeste rahvuskoondise abitreener.

Keel kuulub alates 2009. aastast Eesti Keskerakonda. 2026. aasta seisuga on ta Pärnu linnavolikogu liige, Keskerakonna linnavolikogu fraktsiooni esimees ja erakonna Pärnumaa piirkonna esimees.

Lapse- ja noorpõlv

Keele lapse- ja noorpõlv möödus Võrus. Suviti mängis ta õues rahvastepalli, jalgpalli ja võrkpalli ning talviti käis suusatamas. Kuni viienda klassini tegeles ta võrkpalli kõrval ka rahvatantsuga.

Keel õppis Võru 1. Keskkoolis. Üheksandasse klassi läks ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1981. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli.

Pärast keskkooli soovis Keel algul õppida Tartu Ülikoolis kehakultuuri, kuid võimaluse tõttu mängida Tallinna Kalevis asus ta õppima Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas masinaehituse ökonoomiat ja organiseerimist.

1986. aastal mõisteti Keel grupiviisilise huligaansuse eest koos relva kasutamisega neljaks aastaks vangi. Juhtum sai alguse ajateenistusest vabal nädalavahetusel toimunud sõnavahetusest, mis kasvas üle kakluseks. Juhtumiga olid seotud ka võrkpallurid Parri Kruuda ja Rein Link. Keele karistust hiljem lühendati ning ta kandis Vasalemma tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias karistust kaks aastat ja kaheksa kuud. Vanglas tegeles ta jõutreeningutega, töötas tehnoloogina ning rajas koos kaasvangidega koloonia õuele võrkpalliväljaku.

Sportlaskarjäär

Saalivõrkpall

Keel alustas võrkpallitreeninguid 1971. aastal. Tema esimene treener oli Jaan Gutmann, hiljem treenis ta Aksel Saali, Raimund Pundi, Tõnu Jago ja Laimons Raudsepa juhendamisel. Keel mängis sidemängija positsioonil.

1980. aastal arvati ta Eesti NSV esindusmeeskonda Tallinna Kalevisse, kus mängis aastatel 1980–1986 ja 1988–1991. Tallinna Kalevi koosseisus jõudis ta 1985. aastal NSV Liidu meistrivõistluste kõrgliigasse.

Aastatel 1981–2003 mängis Keel Eesti NSV ja Eesti koondises. 1993. ja 1994. aastal valiti ta Eesti parimaks meesvõrkpalluriks.

1990. aastal siirdus Keel Soome. Aastatel 1991–1994 mängis ta Kuopio Pallavolos, 1994–1995 Varkause Pateris ja 1995–1999 Rovaniemi klubis Napapiirin Palloketut. 1999. aastal tunnistati ta Soome liiga hooaja väärtuslikemaks mängijaks.

1991. aastal naasis Keel Eestisse ja liitus ESS Pärnuga. Meeskonda kuulusid teiste seas Argo Meresaar, Raimo Pajusalu, Rivo Vesik ja Jaanus Nõmmsalu. Hooajal 1999/2000 tegutses ta klubis lisaks mängimisele ka mänedžerina.

Keele viimane hooaeg Eesti koondise mängijana oli 2003. aastal. Pärast Eesti taasiseseisvumist osales ta koondises 67 ametlikus mängus. Mängijakarjääri lõpetas ta 2004. aastal.

Rannavõrkpall

Avo Keel (1988)

1980. aastate lõpus hakkas Keel tegelema rannavõrkpalliga. 1988. aastal võitis ta koos Rein Lingiga Eesti lahtistel meistrivõistlustel pronksmedali.

1981. aastal sai tema paariliseks Kaido Kreen. Nad võitsid 1989. aastal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali ja 1990. aastal kuldmedali. 1989. aastal osalesid nad Rio de Janeiros toimunud maailma võrkpalliliidu ülemaailmse seeriavõistluse etapil, kus saavutasid 17. koha.

Keele ja Kreeni paar saavutas 1994. aasta Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha. 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel saavutasid nad rannavõrkpalliturniiril 17.–24. koha. Eesti meistriks tulid nad aastatel 1994–1996 ja 1998.

Keel ja Kreen lõpetasid koos mängimise 1999. aastal. 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel võitis Keel koos Valeri Aleksejeviga hõbemedali.

Treenerina

2004. aastal sai Keel Eesti meeste rahvuskoondise peatreeneriks. Tema juhendamisel pääses Eesti 2009. ja 2011. aastal Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. 2014. aastal andis ta rahvuskoondise juhtimise üle Gheorghe Crețule.

Aastatel 2005–2014 juhendas Keel Tallinna Selverit. Tema juhendamisel võitis Selver kuus Eesti meistritiitlit ja kuus Balti liiga meistritiitlit.

Aastatel 2014–2022 oli Keel Pärnu Võrkpalliklubi peatreener. Pärnu võitis tema juhendamisel 2015. ja 2019. aastal Eesti meistritiitli ning 2016. aastal Balti liiga.

2015. aastal asus Keel juhendama ka Eesti U16 vanuseklassi noormeeste rannavõrkpallikoondist.

Aastatel 2017–2021 oli Keel Läti meeste rahvuskoondise peatreener. Tema juhendamisel pääses Läti 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri avamängus Tallinnas alistas Läti Eesti koondise.

Aastatel 2022–2023 töötas Keel Rovaniemis Arctic Volley naiskonna peatreenerina.

2023. aastal sai temast Eesti meeste koondise abitreener ning Saaremaa Spordikooli U18 ja U20 vanuseklassi noormeeste treener. Saaremaa Spordikoolis töötas ta 2025. aastani, mil siirdus Selver x TalTechi juhendama.

2024. aasta juunis teatati, et Keel naaseb Selveri juurde ning temast saab Selver x TalTechi peatreener. Hooajal 2025/2026 saavutas meeskond Balti liigas viienda koha ja Eesti meistrivõistlustel pronksmedali.

2025. aasta seisuga jätkab Keel ka Eesti meeste rahvuskoondise abitreenerina.

Keelel on võrkpallitreeneri 7. kutsetase.

Sportlikud saavutused

Mängijana

Klubivõrkpall

Eesti meistrivõistlused
  • 1982 – Eesti NSV meister Tallinna Autobussipargi meeskonnas
  • 1988 – Eesti NSV meister Tallinna Autobussikoondise meeskonnas
  • 1989 – Eesti NSV meister Tallinna Silikaadi meeskonnas
  • 1990 – Eesti NSV meistrivõistluste hõbe Tallinna Silikaadi meeskonnas
  • 2000 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas
  • 2001 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas
  • 2002 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas
  • 2003 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas
  • 2004 – Eesti meister ESS Falck Pärnu meeskonnas
Eesti karikavõistlused
  • 1999 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas
  • 2000 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas
  • 2001 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas
  • 2002 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas
  • 2003 – Eesti karikavõitja ESS Falck Pärnu meeskonnas

Rannavõrkpall

  • 1989 – Nõukogude Liidu meistrivõistluste hõbe koos Kaido Kreeniga
  • 1990 – Nõukogude Liidu meister koos Kaido Kreeniga
  • 1994 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga
  • 1995 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga
  • 1996 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga
  • 1998 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga
  • 1999 – Eesti meistrivõistluste hõbe koos Kaido Kreeniga
  • 2000 – Eesti meistrivõistluste hõbe koos Valeri Aleksejeviga

Individuaalselt

  • 1993 – Eesti aasta meesvõrkpallur
  • 1994 – Eesti aasta meesvõrkpallur
  • 1998 – Soome liiga All-Star
  • 1999 – Soome liiga All-Star
  • 1999 – Soome liiga väärtuslikem mängija

Treenerina

Balti liiga

  • 2007 – meister, Tallinna Selver
  • 2008 – meister, Tallinna Selver
  • 2009 – meister, Tallinna Selver
  • 2010 – meister, Tallinna Selver
  • 2011 – meister, Tallinna Selver
  • 2012 – hõbe, Tallinna Selver
  • 2014 – meister, Tallinna Selver
  • 2016 – meister, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2017 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2018 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2019 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2022 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2026 – 5. koht, Selver x TalTech

Eesti meistrivõistlused

  • 2006 – hõbe, Tallinna Selver
  • 2007 – Eesti meister, Tallinna Selver
  • 2008 – Eesti meister, Tallinna Selver
  • 2009 – Eesti meister, Tallinna Selver
  • 2010 – Eesti meister, Tallinna Selver
  • 2011 – Eesti meister, Tallinna Selver
  • 2012 – hõbe, Tallinna Selver
  • 2013 – Eesti meister, Tallinna Selver
  • 2014 – hõbe, Tallinna Selver
  • 2015 – Eesti meister, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2016 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2017 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2018 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2019 – Eesti meister, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2022 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi
  • 2026 – pronks, Selver x TalTech

Individuaalselt

  • 2007 – Eesti aasta võrkpallitreener
  • 2008 – Eesti aasta võrkpallitreener
  • 2009 – Eesti aasta võrkpallitreener
  • 2010 – Eesti aasta võrkpallitreener
  • 2010 – Eesti aasta treener
  • 2011 – Eesti aasta võrkpallitreener
  • 2020 – Läti aasta võrkpallitreener

Muu tööalane tegevus

Aastatel 2003–2004 töötas Keel Urmas Sõõrumaale kuulunud kinnisvarahaldusfirma Minu Vara Lääne teenindusosakonna juhatajana.

1999. aastal valiti Keel Võrkpalliliiga juhiks. Aastatel 2023–2025 oli ta Balti võrkpalliliiga tegevjuht.

Keel on kuulunud Eesti Võrkpalliföderatsiooni ja hilisema Eesti Võrkpalli Liidu juhatusse aastatel 2000–2011 ja 2016–2020 ning taas alates 2024. aastast. Äriregistri andmetel algas tema praegune juhatuse liikme ametiaeg 4. oktoobril 2024.

Poliitiline tegevus

Keel kuulub alates 10. oktoobrist 2009 Eesti Keskerakonda.

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas ja sai 258 häält. 2015. aasta Riigikogu valimistel sai ta 102 häält.

2017. aasta kohalikel valimistel kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas Pärnus ja pääses Pärnu linnavolikogusse.

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas ja sai 180 häält.

2021. aasta kohalikel valimistel kandideeris Keel taas Keskerakonna nimekirjas Pärnus ja osutus linnavolikokku valituks. Samal aastal oli ta Keskerakonna Pärnumaa piirkonna aseesimees.

2023. aasta oktoobris valiti Keel Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimeheks. 2025. aasta aprillis valiti ta piirkonna esimeheks tagasi.

2025. aasta kohalikel valimistel kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas Pärnu linnas kandidaadina number 152 ning kogus 119 häält.

2026. aasta seisuga on Keel Pärnu linnavolikogu liige ning Keskerakonna fraktsiooni esimees. Ta kuulub linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni.

Tunnustus

Avo Keel 2021. aastal riigi spordipreemia kätteandmisel

Elulooraamat

2017. aastal ilmus spordiajakirjanik Märt Roosna kirjutatud Keele elulooraamat „Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu“ (Menu Meedia). Raamat tunnistati 2017. aasta parimaks spordiraamatuks ja pälvis Georg Hackenschmidti raamatuauhinna.

Isiklikku

Keele vanemad on Enno ja Liidia Keel. Tema vend Are Keel on samuti mänginud võrkpalli.

Avo Keel ja Kai Keel abiellusid 1988. aastal. Neil on tütar Kati ning pojad Martti ja Markkus. Kõik kolm last on tegelenud võrkpalliga tipptasemel.

Keel räägib eesti, vene ja soome keelt ning vähesel määral saksa keelt.