B-hepatiit
B-hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada raskeid maksakahjustusi. Iseloomulik tunnus on naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Nahk värvub kollakaks 25 protsendil haigestunutest, enamasti kaasnevad haigestumisega vaid nõrkus, iiveldus ja oksendamine. B-hepatiit on üks kõige levinumaid nakkushaigusi maailmas, olles 100 korda nakkavam kui HIV.
B-hepatiiti haigestunutele ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, 85–90% haigestunutest paraneb kuue kuu jooksul, aga jõuetus ja alkoholitalumatus võivad kesta üle aasta. B-hepatiidist võib kujuneda krooniline hepatiit, mis võib areneda maksatsirroosiks või maksavähiks ning põhjustada surma. Kolmandik Maa elanikkonnast on infitseeritud B-hepatiidi, kokku sureb B-hepatiidi tagajärjel üle miljoni inimese aastas. B-hepatiidi vastu on võimalik end vaktsineerida.
B-hepatiidi levik
B-hepatiit levib kõigi kehavedelike kaudu (veri, higi, sperma, tupesekreet, sülg, rinnapiim, uriin, pisarad), vereülekande ja nõelatorke kaudu, sünni jooksul emalt lapsele, seksuaalsel teel.
B-hepatiidi nakatumisriskiga piirkonnad on näiteks Venemaa, Türgi, Egiptus, Tai, Indoneesia, Nigeeria, Bulgaaria ja Põhja-Kanada.