| Badajoz | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ badahh'oss ] | |||
| |||
 | |||
|
| |||
| Pindala: 1470 km² | |||
Elanikke: 150 209 (2025) 
| |||
|
| |||
| Koordinaadid: 38° 53′ N, 6° 58′ W | |||
  | |||
Badajoz on Hispaania linn ja omavalitsusüksus, samanimelise provintsi pealinn Extremadura autonoomses piirkonnas. 2025. aasta rahvaloenduse (INE) järgi elab seal 150 209 inimest ning see on Extremadura kõige rahvarohkem linn ja piirkonna suurim majandus-, kaubandus- ja teeninduskeskus. Guadiana jõgi läbib linna idast läände ning pöördub seejärel lõunasse, kus see moodustab piiri Portugaliga. Umbes 84,77 % elanikkonnast elab linnalises tuumikus; ülejäänud elanikud elavad ümberkaudsetes asumites ja väiksemates asulates.
Linna halduspiirkond piirneb läänes Portugaliga ning selle pindala on 1440,37 km², mis teeb sellest provintsi suurima ja Hispaania suuruselt kolmanda omavalitsuse pärast Cácerest ja Lorcat. Lisaks Badajozi linnale kuulub omavalitsusse veel üheksa asulat, nende seas Gévora, Villafranco del Guadiana ja Valdebótoa. Bótoas asub sõjaväebaas General Menacho ning umbes 14 km kaugusel linnast asub Talavera la Reali lennubaas koos Badajozi lennujaamaga.
Linn on Hispaania valitsuse esinduse Extremaduras asukoht ning seal asuvad ka provintsi allvalitsus, kaitseministeeriumi esindus Extremaduras, Badajozi provintsi nõukogu, provintsi kohus, piirkondlik politsei juhtkond, Guardia Civil ning provintsi prokuratuur. Samuti on see oma kohtupiirkonna keskus ning Mérida-Badajozi peapiiskopkonna asukoht, mis on ka kiriklik metropolipiirkond. Linnas asuvad ajalooarhiivid ja peapiiskopkonna administratsioon. Badajoz on oluline looduskaitseala ja linnalise linnustiku poolest silmapaistev piirkond, olles Hispaania ainus linnaline ZEPA (lindude kaitseala).
Selle strateegiline ja piiriline asend on kujundanud selle ajaloo kindluslinnana. Badajoz on olnud Hispaania ja Portugali diplomaatiliste suhete keskpunkt ning seal on sõlmitud lepinguid ja peetud kuninglikke abielusid. Aastal 1580 kolis kuningas Felipe II kogu õukonna Badajozi Portugali vallutuskampaania ajaks. Tänapäeval on Badajozil tihedad piiriülesed suhted Portugali linna Elvasiga ning alates 2013. aastast moodustavad nad eurolinna ühise arengu edendamiseks.
Linna rajas Ibn Marwán aastal 875, varasemate eelajalooliste asustuste kohale. Ta kasutas ära juba olemasolevaid läänegootide asulaid ning rajas linna Cerro de la Muela künkale, kust kujunes tänapäevane Badajoz. Linn sai hiljem üheks tähtsaimaks taifariigi pealinnaks, olles üks suurimaid Pürenee poolsaarel ning oluline kultuurikeskus suure araabia raamatukoguga.
Pärast kristlikku vallutust andis Leóni Alfonso IX linnale privileegid ja omavalitsusõigused. Alates 17. sajandist sai Badajozist Extremadura sõjaväeline keskus. Pärast Hispaania provintside jaotust 1833. aastal sai Badajoz provintsi pealinnaks ning jäi selleks ka hiljem, kui Extremadura autonoomne piirkond loodi 1983. aastal (pealinnaks määrati küll Mérida).
Tänapäeval tähistavad elanikud linna rajamist festivaliga Almossasa Batalyaws. Linnas toimuvad rahvusvahelise tähtsusega üritused nagu kuulus karneval ja Semana Santa (ülestõusmispühade nädal). Samuti toimuvad San Juani, San José ja San Isidro pidustused ning Virgen de Bótoa palverännak.
Badajozi vanalinn on linna ajalooline tuumik. Seal asuvad Alcazaba (üks Euroopa suurimaid mauride kindlusi), San Juani katedraal, Plaza Alta, linnamüürid, Espantaperrose torn, Puerta de Palmas ning Guadiana sillad. Linnas on ka oluline kultuuri- ja muuseumipärand ning Badajoz on Extremadura raamatukogu asukoht.