| See artikkel räägib Bali saarel kõneldavast keelest; Aafrika keele kohta vaata artiklit Baali keel |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
| Bali keel (Basa Bali) | |
|---|---|
| Piirkonnad | Bali, Jaava, Nusa Penida põhjaosa |
| Kokku kõnelejaid | 3,3 miljonit |
| Keelesugulus |
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | ISO 639-3 |
|
| |
Bali keel on balide keel, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel. Bali keel kuulub austroneesia keelkonda.
Bali saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast.
Keelel on kaks dialekti: basa alus (kõrge) ja basa kasar (madal). Bali kõnekeeles eristatakse dialektide mitmeid tasemeid. Tasemed tekivad seetõttu, et kõnekeeles kasutatakse sõnu nii “kõrgest” kui “madalast” dialektist. Kodus või põlluharimisel kasutatakse “madalat” dialekti, milles on säilinud vanabali keele sõnavara. Samuti kõneldakse „madalat“ dialekti lastega ja madalamasse kasti kuuluvate inimestega.. Eri staatustega inimesed peavad suhtlemisel valima sobiliku dialekti. Võõrastel on raske valida õiget keelt. Enamik bali keele rääkijaid valdab Indoneesia keelt. 2000. aasta loenduse andmetel kõneleb bali keelt 3,33 miljonit inimest, nende hulgas ka immigrandid Nusa Tenggaras ja Lääne-Lomboki saarel ja 7000 Lõuna-Sulawesis. Bali on arenev keel, mida kasutatakse suhtluskeelena, hariduses, meedias ja ajalehtedes. Bali keele kirjaviis on Bali kiri, Jaava kiri, ladina tähestik (võeti kasutusele 20. sajandil)
Bali keel arenes välja umbes 500 p.Kr. Keel oli mitu sajandit ainult kõnekeelne. Esimese kirjaliku allika kohta on andmeid aastast 882. IX–XII sajandil muutus keel selle tagajärjel, et Balile levis hinduism ja budism ning keel võttis üle sanskriti leksikoni. Järgmistel sajanditel mõjutas bali keelt kaavi – vanajaava kiri ja seejärel jaava keel.
Bali keele staatus pole määratud Indoneesia konstitutsiooniga. Tänapäeva ilukirjanduses bali keelt ei kasutata. Keel on põhiliselt kõnekeelne. Trükimaterjalid piirduvad kooliõpikutega, religioossete materjalidega, väikeste ajaleheartiklitega ja muude ajakirjanduslike tekstidega. Peamine räägitav keel on indoneesia keel, ka õppetöö toimub selles keeles. Bali keelt õpetatakse ainult algklassides.
Bali kiri (Askara Bali (askara – 'täht')) – kirjakeel, mida kasutatakse Indoneesia Bali saarel. On osaliselt muudetud ladinakeelse tähestiku järgi. Bali kirja ja bali keelt peab vaatama teineteisest eraldi. Bali kirjal on oma tähestik ja bali keelel on oma, teistsugune tähestik. Bali kirja kasutatakse siiamaani, aga väga vähesed inimesed valdavad seda. Bali kirja kasutatakse peamiselt religioossetes üleskirjutistes.
Tähestikus on 47 sümbolit, neist 14 on täishäälikud ja ülejäänud 33 on kaashäälikud. 33 kaashäälikust kasutatakse peamiselt ainult 18. 14 täishäälikust seitse tähistavad lühikesi vokaale ja ülejäänud seitse samade vokaalide pikki vasteid. Tähestik pärineb kaavi kirjast, mis omakorda braahmi kirjast.

Vokaalid, bali keeles 6
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| kõrge aste | i | u | |
| keskkõrge aste | e | ə | o |
| madal aste | a |
Bali keeles on 18 või 19 (ühe kaashääliku puhul vaieldakse) kaashäälikut .
| Huulhäälikud
ehk bilabiaalsed |
Hambasombuhäälikud
ehk alveolaarsed |
Palataalsed | Velaarsed | Kõrihäälikud
ehk larüngaalsed | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaashäälikud | helitud | p | t | tʃ | k | ʔ |
| helilised | b | d | dʒ | g | ||
| Hõõrdhäälikud ehk frikatiivid | s | h | ||||
| Ninahäälikud ehk nasaalid | m | n | ɲ | ŋ | ||
| Külghäälikud ehk lateraalid | l | |||||
| Värihäälikud ehk tremulandid | r | |||||
| Poolvokaalid | w | j |

| Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| A a | a, ə | D d | d, ʔ | H h | h | K k | k, ʔ | N n | n | R r | r | U u | u |
| B b | b | E e | e, ə | I i | i | L l | l | O o | o | S s | s | W w | w |
| C c | tʃ | G g | g | J j | dʒ | M m | m | P p | p | T t | t, ʔ | Y y | j |
..
Prepositsioon (eessõna)
Konjunktsioon (sidesõna)
Bali keeles on erinevad asesõnad sõltuvalt sellest, kas kõne on familiaarne või viisakas. .
| Asesõna | Familiaarne kõne | Viisakas kõne ehk teietamine |
|---|---|---|
| mina | icang | tiang, titiang |
| meie | iranga | |
| sina | cai | tagane, jerone |
| teie | nyai | ratu |
| tema | ia | ipun |
Lauseeitust väljendatakse bali keeles muutumatu eitussõna nenten abil (rõhk on esimesel silbil). Kasutatakse nii elusolendite kui ka elutute asjade puhul. .
subjekt + verb + objekt .
| Bali keel | Eesti keel |
|---|---|
| Wayan ngaba buku putih tipis | Wayan toob valget õhukest raamatut |
| Made nulis surat énggal-énggal | Made kirjutab kiiresti kirja |
| Nyoman negakin kursi coklat | Nojman istub pruunil toolil |
| Nyoman negak di duur kursi coklat | Noyman istub pruunil toolil |
| Ketut ngalap pohé ané kondén nasak | Ketut korjab veel küpsemata mangot |
.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)