Bandvagn 202

Volvo BM Bandvagn 202 (Bv 202)
Volvo BM Bandvagn 202 (Bv 202)
	Bandvagn 202 Västernorrlands regemente'st (I 21), kandmas suuski taga katusel.; Foto: Claes-Göran Hedström
Tüüp	roomiksõiduk
Päritoluriik	Rootsi
Teenistusajalugu
Kasutajad	Kanada ; Tšehhoslovakkia ; Soome ; Holland ; Norra ; Rootsi ; Suurbritannia ; Ukraina
Tootmise ajalugu
Tootja	Bolinder-Munktell
Tootmises	1964–1981
Toodetud ühikuid	1700
Variandid	mkI, mkII
Tehnilised andmed
Kaal	2900 kg
Pikkus	6,175 m
Laius	1,8 m
Kõrgus	2,2 m
Meeskond	juht + 1 kaassõitja (esimene vagun)
Reisijad	8 reisijat (tagumine vagun)
Mootor	Volvo B18B mkI variandis ; B20B mkII variandis; B18B 82,5 hobujõudu ; B20B 97 hobujõudu
Kandevõime	800 kg
Käigukast	Volvo M42 MkI variandis ; Volvo ZF MkII variandis
Kütusemahutavus	78 liitrit
Tegevusulatus	200 km
Kiirus	39 km/h tee peal ; 5 km/h vees

Bandvagn 202 (Bv 202) on amfiibne lume peal liikuv roomikutega liigendmaastikusõiduk, mille töötas välja Volvo tütarettevõte Bolinder-Munktell Rootsi armee jaoks 1960. aastate alguses.

Kirjeldus

Sõiduk koosneb kahest kummist Kegresse roomikuüksusest, mille vahel on mitmesuunaline pöördliigend. Esiosa sisaldab mootorit ja käigukasti, mille kaudu jõuülekanne toimub esiratastele, ning pöördmehhanismis oleva kardaanvõlli kaudu ka tagumistele rööbastele. Pöördtelje hüdrauliline silinder "paindub" sõiduki keskelt, et seda juhtida – rööbasteeüksusi ei pidurdata roolimiseks nagu tavalistel roomikmasinatel. Juhtimisseadmed on tavaline rool sõiduki vasakul esiosas. See võib saavutada kiiruse 35 km/h maal ja 7 km/h (3,8 kn) vee peal.

Bv 202-l on esivagunis on juht ja komandör ning tagavagunis on kuni kaheksa sõdurit või 800 kg. Seda saab kohandada ka muudeks rakendusteks.

Tootmine algas Arvikas 1964. aastal ja lõppes 1981. aastal. Bv 202 järeltulijaks on hiljem olnud Bandvagn 206, mille konstrueeris ja ehitas Rootsi insenerifirma Hägglund & Söner ning mida nüüd toodab BAE Systems AB.

Bv 202 oli mõeldud vägede ja varustuse transportimiseks Põhja-Rootsi lume- või sooaladel. Viimane Rootsi üksus, mis seda sõidukit kasutas, oli ratsavägi, kelle arvates oli manuaalkäigukast Bv 202 palju vaiksem kui automaatkäigukast Bv 206.

Norra armee üksused, millel olid nii Bv 202 kui ka Bv 206, kasutasid Bv 202-t esimese sõidukina, kui lumeolud olid keerulised. Bv 202 toimis paremini sügavates ja/või keerulistes lumeoludes.

Mk1 Bv 202 jõuallikaks on 82,5-hobujõuline Volvo B18, MK2-l 97-hobujõuline (72 kW) B20. Sellel on väiksem surve maapinnale kui suusatajal ja see on täielikult amfiibne.

Bv 202-t kasutasid NATO väed ja see vahetas välja vanema Rootsi Snow Trac ST4 lumesõiduki, mida kasutas NATO alluvuses Briti merejalavägi.