Bar-vorm on muusikas struktuurimuster AAB, esimese värsi või värsipaari ja meloodiaosa kordamine, millele järgneb muusikaliselt erinev lõpetav fraas. See on tavaline vorm kantsoonis, eriti saksa muusikas.
Hiliskeskaegses Meistersingerite sõnavaras tähistas sõna "Bar" reeglite järgi komponeeritud laulu. 19. sajandil laenati see sõna muusikaterminoloogiasse tähistamaks keskaegse ilmaliku laulu kolmerealist kantsoonistroofi.
Bar-vormis korratakse esimest värssi või värsipaari ja meloodiaosa (ladina keeles pes, saksa keeles Stollen, mõlemad koos Aufgesang) ja neile järgneb kolmas lõpetav erineva meloodiaga fraas (ladina keeles cauda, saksa keeles Abgesang). B-osa võib olla A-osadest märgatavalt erineva pikkusega. Bar-vormil esineb peale tüüpilise kuju ka mõningaid variante.
Näiteks minnesinger Neidhart von Reuentali laul "Meie, dîn liehter schîn" on bar-vormis, sest kahe esimese lause või salmi riimiskeem ja muusika kordub ja kolmanda oma on täiesti erinev:
Bar-vormi põhimõte on äratuntav juba Vana-Kreeka oodis, milles on strophe, antistrophe ja epode, viimane neist lõpetav fraas. Gregooriuse laulus on bar-vorm äratuntav Alleluia'de melismides ja lõpu-jubilus'tes. Samuti esineb see mõnedes hümnitekstides, näiteks "Iste confessor".
Ka keskaegses ilmalikus muusikas, just trubaduuride ja truvääride lauludes ning saksa minnesingerite laululoomingus oli bar-vorm väga levinud. Minnesingerite kunsti varal kujunenud linlikus Meistersangi traditsioonis kasutati vanu tekste ja bar-vormi edasi ja see avaldas oma mõju ka hilisemale saksa muusikale, näiteks 15. ja 16. sajandi mitmehäälsetesse lauludesse ja seda leiab kirikukoraalide tekstides, näiteks "Allein Gott in der Höh' sei Ehr" (Au, kiitus olgu igavest') ja "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (Ärgake, nii vahid hüüdvad), repriisiga bar-vormis on "Es ist ein Ros entsprungen" (Üks roosike on tõusnud).
Väljend pärineb Meistersingerite rangelt piiritlevast erialasõnavarast, kus see tähendas üht vähemalt kolmesalmilist meisterlikult reeglite järgi komponeeritud laulu (Meistersang). Tänapäevase tähenduse omandas sõna 19. sajandil, kui Richard Wagner kasutas oma ooperites "Tannhäuser" ja "Nürnbergi meisterlauljad" seda mitte terve laulu, vaid laulu ühe salmi kohta käivana. Selles tähenduses on bar-vorm kasutusel tänapäevani.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)