Barry J. Marshall

Barry J. Marshall
Barry James Marshall (2021)
Sündinud	30. september 1951 Kalgoorlie, Lääne-Austraalia
Alma mater	Lääne-Austraalia ülikool
Abikaasa	Adrienne Joyce Feldman
Lapsed	1 poeg, 3 tütart
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	mikrobioloogia, meditsiin
Töökohad	Lääne-Austraalia ülikool, Virginia ülikool, Pennsylvania Osariigi Ülikool
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (2005)

Barry James Marshall (sündinud 30. september 1951) on Austraalia arst, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat ning kliinilise mikrobioloogia professor. Marshall ja John Robin Warren näitasid, et bakter Helicobacter pylori mängib olulist rolli peptiliste haavandite tekitamisel, vaidlustades aastakümneid kestnud arvamuse, et haavandeid põhjustasid peamiselt stress, vürtsikad toidud ja liiga palju hapet. See avastus on võimaldanud läbimurret Helicobacter pylori nakkuse ja maovähi vahelise põhjusliku seose mõistmisel.

Lapsepõlv ja haridus

Marshall sündis Lääne-Austraalias Kalgoorlies ja elas seal ning Carnarvonis, kuni kaheksanda eluaastani, mil ta kolis Perthi. Ta on vanim neljast õest-vennast. Marshall õppis Newmani kolledžis ja Lääne-Austraalia ülikooli meditsiinikoolis, kus sai 1974. aastal kirurgia bakalaureuse. Ta abiellus Adrienne'iga 1972. aastal ja tal on neli last.

Karjäär ja teadustöö

1979. aastal määrati Marshall Kuningliku Perthi haigla meditsiiniregistri pidajaks. Gastriidist huvitatud patoloogi John Robin Warreniga kohtus ta 1981. aastal Kuninglikus Perthi haiglas sisehaiguste koolitusel. Koos uurisid nad spiraalbakterite seost gastriidiga. 1982. aastal viisid nad läbi Helicobacter pylori kultuuri esialgse uurimise ja töötasid välja oma hüpoteesi peptilise haavandi ja maovähi bakteriaalse põhjuse kohta. Väidetavalt pilkasid H. pylori teooriat paljud teadlased ja arstid, kes ei uskunud, et mao happelises keskkonnas võiksid elada mingid bakterid. Marshalli ütles 1998. aastal: "kõik olid minu vastu, aga ma teadsin, et mul on õigus". Teiselt poolt on väidetud ka seda, et meditsiiniteadlased näitasid üles piisavat teaduslikku skeptitsismi, kuni H. pylori hüpoteesi suudeti tõestada.

1982. aastal omandasid Marshall ja Warren üheaastase uurimistöö rahastuse. Esimesed kolmkümmend proovi sajast andnud nende hüpoteesile tuge. Hiljem tuli välja, et laboritöötajad olid kogemata esimesed proovid iga kahe päeva tagant välja visanud. 31. proov jäi neil aga ajapuuduse tõttu välja viskamata ning seetõttu avastati sellelt proovilt H. pylori olemasolu. Selgus, et H. pylori kasvab aeglasemalt kui 2 päeva.

1983. aastal esitasid nad oma senised leiud Austraalia Gastroenteroloogide Seltsile, kuid retsensendid lükkasid nende töö tagasi ja hindasid seda 1983. aastal laekunud teadustööde alumise 10% hulka.

Pärast ebaõnnestunud katseid põrsaid nakatada jõi Marshall 1984. aastal pärast endoskoopia tegemist puljongit, mis sisaldas kultiveeritud H. pylori baktereid, eeldades, et võib-olla aastaid hiljem tekib tal maohaavand. Ta oli üllatunud, kui vaid kolm päeva hiljem tekkis tal iiveldus ja halitoos (aklorhüüdria tõttu ei olnud maos piisavalt baktereid hävitavat hapet ja nende jääkained avaldusid halva hingeõhuna). 5.–8. päeval tekkis tal happeta oksendamine. Kaheksandal päeval tehti talle korduv endoskoopia, mis näitas tõsist põletikku (gastriiti), ja biopsia, millest kultiveeriti H. pylori, näidates, et see oli tema mao koloniseerinud. Neljateistkümnendal päeval pärast allaneelamist tehti kolmas endoskoopia ja Marshall hakkas antibiootikume võtma. Marshallil ei tekkinud H. pylori vastu antikehi, mis viitab sellele, et kaasasündinud immuunsus võib mõnikord ägeda H. pylori infektsiooni välja juurida. Marshalli soolestikust eraldatud H. pylori kultuur ja tema järgnev paranemine täitsid Kochi postulaadid, näidates H. pylori ja gastriidi, kuid mitte peptilise haavandi, vahelist seost. See katse avaldati 1985. aastal Medical Journal of Australias ja kuulub ajakirja enim viidatud artiklite hulka.

Pärast tööd Fremantle'i haiglas töötas Marshall Kuninglikus Perthi haiglas (1985–1986) ja Virginia ülikoolis (1986– ), enne kui naasis Austraaliasse, jäädes Virginia ülikooli teaduskonda. Ta töötas aastatel 1998–2003 Lääne-Austraalia ülikoolis. Marshall jätkab H. pylori'ga seotud uuringuid ja juhib Lääne-Austraalia ülikooli H. pylori uurimislaborit.

2007. aastal määrati Marshall tema auks asutatud Marshalli nakkushaiguste uurimis- ja koolituskeskuse kaasdirektoriks. Lisaks Helicobacter pylori uuringutele viib keskus läbi uuringuid nakkushaiguste tuvastamisel ja jälgimisel, diagnostikas ja ravimite kavandamises ning transformatiivsete muutuste vallas.

2007. aastal nõustus Marshall ka osalise töökohaga Pennsylvania osariigi ülikoolis.

2020. aasta augustis võttis Marshall koos Simon J. Thorpe'iga vastu koha arvutikiibifirma Brainchip INC teadusnõukogus.

Tunnustus

2002. aastal valiti ta USA Meditsiiniakadeemia liikmeks.

2005. aastal andis Stockholmi Karolinska Instituut Marshallile ja Robin Warrenile Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna "Helicobacter pylori avastamise ning tema rolli kirjeldamisel gastriidi ja maohaavandi tekkes".

Marshall sai ka 1994. aastal Warren Alperti preemia, 1995. aastal Austraalia meditsiiniliidu auhinna ja Albert Laskeri auhinna kliiniliste meditsiiniuuringute eest, 1996. aastal Gairdneri Fondi rahvusvahelise auhinna, 1997. aastal Paul Ehrlichi ja Ludwig Darmstaedteri preemia ning 1998. aastal Ameerika saavutuste akadeemia kuldplaadi auhinna, Dr A.H. Heinekeni meditsiinipreemia, Florey medali ja Kuningliku Seltsi Buchanani medali.

Ta valiti 1999. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks. Marshalli tunnustati 1999. aastal Benjamin Franklini medaliga, 2002. aastal Keio meditsiiniteaduse preemiaga ja 2003. aastal Austraalia sajandi medali ning Macfarlane Burnet' medali ja loenguga.

Marshallile valiti 2007. aastal Austraalia ordu liikmeks. Teda tunnustati 2009. aastal Oxfordi ülikooli audoktorikraadiga.

Marshall valiti 2015. aastal Austraalia tervise- ja meditsiiniteaduste akadeemia (FAHMS) stipendiaatiks.

Marshall nimetati 2006. aastal Lääne-Austraalia aasta inimeseks.

Viited

v r Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Behring 1902 Ross 1903 Finsen 1904 Pavlov 1905 Koch 1906 Golgi, Ramón y Cajal 1907 Laveran 1908 Metšnikov, Ehrlich 1909 Kocher 1910 Kossel 1911 Gullstrand 1912 Carrel 1913 Richet 1914 Bárány 1915 1916 1917 1918 1919 Bordet 1920 Krogh 1921 1922 Hill, Meyerhof 1923 Banting, Macleod 1924 Einthoven 1925
1926–1950	1926 Fibiger 1927 Wagner-Jauregg 1928 Nicolle 1929 Eijkman, Hopkins 1930 Landsteiner 1931 Warburg 1932 Sherrington, Adrian 1933 Morgan 1934 Whipple, Minot, Murphy 1935 Spemann 1936 Dale, Loewi 1937 Szent-Györgyi 1938 Heymans 1939 Domagk 1940 1941 1942 1943 Dam, Doisy 1944 Erlanger, Gasser 1945 Fleming, Chain, Florey 1946 Muller 1947 C. F. Cori, G. T. Cori, Houssay 1948 Müller 1949 Hess, Egas Moniz 1950 Kendall, Reichstein, Hench
1951–1975	1951 Theiler 1952 Waksman 1953 Krebs, Lipmann 1954 Enders, Weller, Robbins 1955 Theorell 1956 Cournand, Forssmann, Richards 1957 Bovet 1958 Beadle, Tatum, Lederberg 1959 Ochoa, Kornberg 1960 Burnet, Medawar 1961 Békésy 1962 Crick, Watson, Wilkins 1963 Eccles, Hodgkin, Huxley 1964 Bloch, Lynen 1965 Jacob, Lwoff, Monod 1966 Rous, Huggins 1967 Granit, Hartline, Wald 1968 Holley, Khorana, Nirenberg 1969 Delbrück, Hershey, Luria 1970 Katz, Euler, Axelrod 1971 Sutherland 1972 Edelman, Porter 1973 Frisch, Lorenz, Tinbergen 1974 Claude, Duve, Palade 1975 Baltimore, Dulbecco, Temin
1976–2000	1976 Blumberg, Gajdusek 1977 Guillemin, Schally, Yalow 1978 Arber, Nathans, Smith 1979 Cormack, Hounsfield 1980 Benacerraf, Dausset, Snell 1981 Sperry, Hubel, Wiesel 1982 Bergström, Samuelsson, Vane 1983 McClintock 1984 Jerne, Köhler, Milstein 1985 Brown, Goldstein 1986 Cohen, Levi-Montalcini 1987 Tonegawa 1988 Black, Elion, Hitchings 1989 Bishop, Varmus 1990 Murray, Thomas 1991 Neher, Sakmann 1992 Fischer, Krebs 1993 Roberts, Sharp 1994 Gilman, Rodbell 1995 Lewis, Nüsslein-Volhard, Wieschaus 1996 Doherty, Zinkernagel 1997 Prusiner 1998 Furchgott, Ignarro, Murad 1999 Blobel 2000 Carlsson, Greengard, Kandel
2001–2025	2001 Hartwell, Hunt, Nurse 2002 Brenner, Horvitz, Sulston 2003 Lautebur, Mansfield 2004 Axel, Buck 2005 Marshall, Warren 2006 Fire, Mello 2007 Capecchi, Smithies, Evans 2008 Hausen, Barré-Sinoussi, Montagnier 2009 Blackburn, Greider, Szostak 2010 Edwards 2011 Beutler, Hoffmann, Steinman 2012 Gurdon, Yamanaka 2013 Rothman, Schekman, Südhof 2014 O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser 2015 Campbell, Ōmura, Tu 2016 Ōsumi 2017 Hall, Rosbash, Young 2018 Allison, Honjo 2019 Kaelin, Ratcliffe, Semenza 2020 Alter, Houghton, Rice 2021 Julius, Patapoutian 2022 Pääbo 2023 Karikó, Weissman 2024 Ambros, Ruvkun 2025 Brunkow, Ramsdell, Sakaguchi 2026 Hegemann, Nagel, Deisseroth