Basiilika (ehitisetüüp)

Mitte segi ajada basiilikuga

Kartaagos Byrsa tsitadellis asunud Rooma basiilika mudel Kartaago muuseumis Tunises
Varakristliku või romaani basiilika ristlõige perspektiivvaatega
Romaani basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. sajand
Tugikaartega gooti basiilika skemaatiline ristlõige
Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika
Ristikujulise basiilika põhiplaan

Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku. Kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga.

Antiikbasiilika

Vana-Kreekas oli basiilika basileuse valitsushoone. Vana-Roomas kasutati basiilikat kohtu- ja turuhoonete juures. Antiikbasiilika ühes otsas paiknes portikus ja teises apsiid, kus asus kohtuniku iste või jumala kuju.

Vanim säilinud basiilika on Rooma Basilica Porcia (184 eKr).

Basiilika tüüpi kirik

Rooma basiilikad said varakristlaste kogunemiskohtadeks. Hiljem muutus see hoonetüüp kirikute arhitektuuris valdavaks. Eriti suurejoonelised olid keskaegsed romaani ja gooti basiilikad.

Arhitektuuriliselt on basiilika kirik, mille siseruum on sammaste või piilarite ridadega jaotatud kolmeks või enamaks, tavaliselt paarituks arvuks pikisuunaliseks lööviks, millest keskmine lööv on külgmistest tunduvalt kõrgem. Kirikuhoone osad, mis ulatuvad külglöövidest kõrgemale, on kesklööv ja kooriruum. Neid valgustab valgmik – kesklöövi või kooriruumi sein, milles on aknad. Valgmik paikneb seina ülaosas külglöövidesse avanevate arkaadide kohal.

Kesklöövi katab harilikult viilkatus, külglööve aga ühepoolse kaldega pultkatused. Mõnel suurel basiilikal on kolme asemel viis pikilöövi; see tähendab, et kõrgemat kesklöövi ääristavad mõlemalt poolt kaks madalamat külglöövi. Need külglöövid võivad olla ühekõrgused – nagu näiteks Pariisi Notre-Dame’i katedraalis või Kölni toomkirikus – või võivad sisemised külglöövid olla välimistest kõrgemad, nagu on algses Vatikani Püha Peetruse basiilikas, Bourgesi katedraalis või Milano toomkirikus.

Keskajal tüüpiliseks saanud ristikujulises basiilikas asuvad pikihoonest ida pool apsiidiga lõppev kooriruum ja nende vahel risthoone ehk transept. Rist- ja pikihoone ristumiskohas moodustuva nelitise kohal asub nelitistorn.

Vaata ka

Välislingid