|
| |
| Rahvaarv | |
|---|---|
| u 285 000 000 | |
| Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
| 175 000 000 | |
| 97 228 917 | |
| Keeled | |
| bengali | |
| Religioon | |
|
islam (u 70%) Hinduism (u 28%) | |
| Kuuluvus | |
| Indoaaria rahvad | |
Bengalid (bengali keeles বাঙ্গালী, বাঙালি (baŋgali, baŋali)) on rahvas Bengali piirkonnas Lõuna-Aasias.
Bengali elanikkond on jagunenud kahte peamisse piirkonda: iseseisev riik Bangladesh ning mõned India osad (Lääne-Bengal, Tripura, Baraki org, Goalpara, Andamanid ja Nicobarid ning osa Meghalaya, Manipuri ja Jharkhandi osariigist). Enamik bengaleid räägib bengali keelt, mis kuulub India keelte hulka. Bangladeshi põhiseaduse artikli 6 lõike 2 kohaselt nimetatakse Bangladeshi elanikke rahvusena bengaliteks ja kodanikena bangladeshlasteks.
Bengalid on maailmas suuruselt kolmas rahvas pärast hiinlasi ja araablasi. Nad on suurim indoeuroopa keelt kõnelev rahvusrühm. Maailma bengali diasporaa on välja kujunenud ka Lähis-Idas, Pakistanis, Myanmaris, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Malaisias, Itaalias, Singapuris, Maldiividel, Kanadas, Austraalias, Jaapanis ja Lõuna-Koreas.
Bengalid on religioosselt mitmekesine rühm. Umbes 70% neist on moslemid, lisaks on suur hindude vähemus ning märkimisväärsed kristlaste ja budistide kogukonnad. Bengali moslemid, kes elavad peamiselt Bangladeshis, kuuluvad peamiselt sunni harusse. Bengali hindud, kes elavad peamiselt Lääne-Bengalis, Tripuras, Assamis Baraki orus, Jharkhandis ja Andamani ja Nicobari saartel, järgivad tavaliselt šaktismi või višnuismi, kummardades ka kohalikke jumalusi. Samuti on olemas väike arv bengali kristlasi, kellest paljud on portugallastest meresõitjate järeltulijad, ning bengali budiste, kellest enamik kuulub Chittagongi ja Arakani baruate gruppi.