See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Biomarker on elusorganismi teatud karakteristik (tüüpiliselt organismis leiduv molekul, nt valk või DNA lõik), mille hulk või kontsentratsioon näitab organismi füsioloogilist seisundit, sh võimaldab hinnata toksiliste ainete poolt esile kutsutud füsioloogilisi muutusi organismis.
Biomarkereid kasutatakse laialdaselt farmakoloogia- ja ökoloogiaeksperimentides (eriti ökotoksikoloogias). Selles valdkonnas võimaldab biomarkerite kindlakstegemine ja analüüs anda väärtuslikku informatsiooni toksilise aine biotoime kohta.
Samuti on biomarkeri mõiste muutunud eriti laialdaselt kasutatavaks meditsiini ja biokeemia valdkondades.
Biomarkeid saab liigitada kas tervisliku seisundi alusel, mille olemasolu on võimalik biomarkeri alusel tuvastada (nt vähi biomarker, endometrioosi biomarker) või biomarkeri täpsema rakendusliku väärtuse alusel, näiteks:
Nagu iga analüütilise meetodiga, kaasneb ka biomarkerite tuvastusega teatud mõõtemääramatus ning valepositiivsete ja valenegatiivsete mõõtmistulemuste risk.