Birma kass

Šokolaadivärvi Birma kass

Birma kass, ka Püha Birma kass, on kassitõug, kellele on iseloomulik pikk, siidine karvkate, sügavsinised silmad ja kontrastsed valged "kindad" igal käpal.

Tõunimi on tuletatud sõnast Birmanie, mis on prantsuskeelne versioon Birma riigi nimest. Tõugu tunnustati esmakordselt 1925. aastal Prantsusmaal.

Ajalugu

Tõu päritolu kohta pole selgeid andmeid. Kõige sagedamini väidetakse, et Birma kassid olid algselt Põhja-Birma Lughi mäel asuvate templipreestrite kaaslased. On palju lugusid sellest, kuidas kassid esmakordselt Prantsusmaale jõudsid, nagu näiteks kassipaar, kes anti vastutasuks templi kaitsmise eest. Väidetavalt varastati üks Birma kasside paar (või tiine emane nimega Poupée de Maldapour) ja need importis hiljem Prantsusmaale Thadde Haddisch. Esimesed ajaloolised Birma kassid viitavad proua Leotardile Nice'is Prantsusmaal.

Teise maailmasõja ajal oli Birma kassitõug ohustatud. Sõja lõpus oli Euroopas elus vaid kaks kassi, paar nimega Orloff ja Xenia de Kaabaa, kellest mõlemad kuulusid Baudoin-Crevoisierile. Tõu alusepanijad sõjajärgsel Prantsusmaal olid selle kassipaari järglased. Birma tõu taastamiseks tuli neid ulatuslikult ristata pikakarvaliste tõugudega, nagu näiteks Pärsia ja Siiami kassidega. 1950. aastate alguses hakati taas aretama puhtatõulisi Birma pesakondi. Taastatud tõugu tunnustati Suurbritannias 1965. aastal ja Cat Fanciers' Associationi (CFA) poolt 1966. aastal.

Esimesed birma kassid olid seal point värvusega. Sinine point-värvus aretati välja 1959. aastal kasutades sinise värvusega Pärsia kassi aretusliine. Hiljem lisasid Inglise aretajad uusi värvusi, milleks olid šokolaadi-, punane ja tabby-kasukas. Birma kasse on kasutatud ka uute tõugude, näiteks Ragdolli aretamisel.

Tõu tunnustamine

Birma tõugu tunnustas esmakordselt Prantsusmaal 1925. aastal Cat Club de France, 1949. aastal Fédération Internationale Féline (FIFé), Inglismaal 1966. aastal Governing Council of the Cat Fancy (GCCF) ja Ameerika Ühendriikides 1967. aastal CFA . Tõugu tunnustasid 1979. aastal ka Canadian Cat Association (CCA) ja The International Cat Association (TICA).

Välimus

Birma kassitõul on sinised silmad

Birmadel on keskmise suurusega jäme kehaehitus ning lai, ümar nägu. Nende kõrvad on ideaalis keskmise suurusega ning asetuselt sümmetrilised. Silmad on ümarad ja sügavsinised.

Birma karvkate on keskmise pikkusega ja siidise tekstuuriga. Erinevalt Pärsia või Himaalaja kassist puudub neil aluskarv, seega ei teki Birma kasside karvkattes pusasid. Karvkatte värvus on alati tumedam kehast eemal olevates kohtadest, milleks on pea, kõrvad, saba ja jäsemed. Tõu tunnusjooneks on valged, sümmetrilised "kindad" igal käpal. Keha põhivärvus on valge või kreemikas.

Tervis

Ühendkuningriigis läbi viidud veterinaarandmete uuring näitas 38 kassist koosneva valimi põhjal, et Birma kassi oodatav eluiga on 14,39 aastat, mis on kõrgem kui üldine keskmine 11,74 aastat. Hiljuti avastatud Feline audiogenic reflex seizures (FARS) on kassidel esinev epilepsia tüüp. Arvatakse, et see on eriti levinud Birma kasside seas.

Viited

  1. 1 2 3 4 5 "Birmans: The Sacred Cats Of Burma". Cat Fanciers' Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2024.
  2. ↑ "Interview of Simone Poirier by Gisele Barnay". www.birman.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2022. Vaadatud 11. märtsil 2026.
  3. ↑ "History". Pixydustbirmans.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. september 2015. Vaadatud 15. detsembril 2017.
  4. 1 2 3 "Birma kass - Poolpika karvastikuga | Purina". www.purina.ee. Vaadatud 11. märtsil 2026.
  5. ↑ "Birman Color Chart – TARON BIRMANS". birman.net. Vaadatud 15. detsembril 2017.
  6. ↑ "Everything You Need To Know About Ragdoll Breed". 17. märts 2017.
  7. ↑ "Sacred Birman". Fédération Internationale Féline (Briti inglise). Vaadatud 24. novembril 2025.
  8. ↑ "Governing Council of the Cat Fancy". Gccfcats.org. Vaadatud 8. oktoobril 2014.
  9. ↑ TICA. "The International Cat Association". Vaadatud 8. juulil 2007.
  10. 1 2 "Birman Standard" (PDF). Cat Fanciers' Association. Vaadatud 7. novembril 2024.
  11. ↑ Teng, Kendy Tzu-yun; Brodbelt, Dave C; Church, David B; O'Neill, Dan G (2024). "Life tables of annual life expectancy and risk factors for mortality in cats in the UK". Journal of Feline Medicine and Surgery. 26 (5). DOI:10.1177/1098612X241234556. ISSN 1098-612X. PMC 11156239. PMID 38714312.
  12. ↑ "Feline Audiogenic Reflex Seizures (FARS) | International Cat Care". icatcare.org (Ameerika inglise). Vaadatud 27. veebruaril 2021.