 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
Must kast on eksperimentaalteatris kasutatav dekoratiivelementideta esinemispaik, milleks on tavaliselt suur nelinurkne ruum musta värvi seinte ja tasapinnalise põrandaga. Must kast ilmus teatrikunsti alles hiljuti[millal?]. Seda ei tohi segi ajada mustal taustal toimuva valgusteatriga, mida tuntakse ka musta teatri nimetuse all.
Musta kastid said populaarseks ja hakkasid levima 1960. ja 1970. aastatel. Iga suurema ruumi, sealhulgas mahajäetud kohvikud, kauplused ja laoruumid, saab kohandada mustaks kastiks suuremate kulutusteta. Tänu sellele köidab must kast eeskätt mittetulundusühinguid ja madala sissetulekuga näitlejaid. Paljud peavad musta kasti selleks kohaks, kus saab teha „ehedamat” teatrit, mille keskmes on kõige rohkem inimlikkust ja kõige vähem tehnilisust.
Paindlikku lavakujundust võimaldava rajatise ideele tuli šveitsi lavastuskunstnik Adolphe Appia 1921. aasta paiku. Sellele järgnes pool sajandit uuendusi, mis võimaldasid muuta publiku ja esinejate vahelist suhtlust. Ka teatriteoreetik Antonin Artaud'l oli sarnaseid lavaideid. Esimene paindlik lava Ameerikas asus näitleja ja mänedžeri Gilmor Browni elutoas Pasadenas (USA, California). Seda etenduspaika ja kahte sarnast kohta, mis loodi hiljem, hakati koos nimetama Playbox Theatre'ks. Seda kasutati Browni teatri suurema etenduskoha Pasadena Playhouse'i eksperimentaalruumina.
Eksperimentaalruume on lihtne ehitada ja hooldada ning seal saab korraldada etendusi või muid etteasteid, sealjuures kasutades vaid põhivahendeid, näiteks üksikuid lavakonstruktsioone. Ruumides on tavaliselt etteulatuv lava, kohandatav etteulatuv lava ja areenlava. Mustakastiteatrit kasutatakse ülikoolides ja teistes teatrikunsti õppeprogrammides, sest selline ruum annab mitmekülgseid võimalusi ja seda on lihtne muuta. Paljudes õppeprogrammides on kasutusel nii suur prostseeniumlava kui ka must kast. See võimaldab korraga etendada kahte lavatükki, millest suurejoonelisem toimub pealaval ja eksperimentaalsem mustas kastis. Musta kasti saab samuti kasutada proovide tegemiseks. Mustad kastid on populaarsed ka Fringe’i teatrifestivalidel, sest nende lihtne kujundus ja tehnika võimaldab iga päev korraldada mitu etteastet. Mustaks kastiks saab muuta ka teisi ruume, näiteks konverentsisaale. Seda juhtub eriti tihti teatripidustustel Edinburgh Festival Fringe, kus etenduskohtadeks on terved hooned, millest iga ruum renditakse välja mitmele teatritrupile.
Mustakastiteatrid on näiteks Oslos asuv The Black Box Teater ja USA Illinoisi osariigis Northwesterni Ülikooli juures tegutsev Alvina Krause Studio.
Nagu nimetuse järgi võib arvata, on mustakastiteatrite seinad enamasti värvitud mustaks. Värvide puudus tekitab pealtvaatajates tunde, et värvid viibivad „ükskõik kus” (võimaldades seega olla paindlik etenduste või stseenide vaheldumisel), ning muudab ka üksikud valgusefektid selle võrra mõjusamaks.