Ajaveeb ehk veebipäevik ehk blogi (inglise keelesweblog, lühendatult blog) on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi ehk sissekandeid. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses. Veebipäevikud on üldjuhul kättesaadavad kõigile interneti kasutajatele. Paljud ajaveebid lubavad lugejal kirjutada ka avalikke kommentaare vastukajaks teiste postitustele.
Blogipidajat nimetatakse blogijaks või ajaveebipidajaks või veebipäevikupidajaks.
Inglise keeles tuli sõna blog kasutusele seepärast, et sõna weblog hakati tihti segamini ajama väljendiga web log, mis tähendab 'serverilogi'.
Ajaveebid said alguse isiklikest päevikulaadsetest kodulehtedest, mis kajastasid autori tegemisi ja mõtteid. Hiljem on lisandunud muid ajaveebide vorme, näiteks rühmade või firma töötajate ühiseid ajaveebe, kuhu võib postitada üks inimene või kogu firma töötajaskond. Samuti on tehnoloogia arenguga lisandunud heli- ja videoblogid, kus postitused on vastavalt heli- või videofailidena. Järjest enam koguvad populaarsust blogimootoritel töötavad raseduspäevikud.
Ajaveebi kasutatakse ka oma ajakirjanduslike võimete proovilepanekuks, kirjutades isiklikke arvamusi, selgitades oma arusaamu ja väljendades oma seisukohti.
Et viitamise probleem on ajaveebis suhteliselt tähtis, siis enamik ajaveebe loob staatilisi veebilehti arhiivi koostamiseks ja hoidmiseks. Viimaseid postitusi ja teemasid esitatakse üldjuhul ka RSS-i, XML-i või ATOM-i vormingus, et neid saaks lugeda selleks mõeldud uudistelugemisprogrammidega.
Ettevõtteblogid
Ettevõtetes on ajaveebid muutunud väga populaarseks ja arvestavaks töövahendiks. Blogimist peetakse internetiturunduse üheks osaks, mis hõlmab lisaks blogile veel ka veebilehte, e-posti, otsimootori optimeerimist (search engine optimization), klõpsumaksumust (pay per click) jne. Blogi kaudu saab laiendada ettevõtte toodet/brändi. Iga blogis avaldatud sõna on otsimootorite kaudu leitav, mis tähendab võimet jõuda ükskõik kelleni ükskõik millal.
Ettevõtteblogi kolm tüüpi
Digiturunduse konsultant Joe Tertel jagab ettevõtteblogid kolme põhirühma:
sisekommunikatsiooni blogid (internal sommunication blogs) – seda tüüpi blogi on suurepärane võimalus jagada ideid ja arutleda probleemide üle kogu organisatsioonis. Siseblogid on näidanud, et see loob ühtsustunnet ja julgustab töötajate osalust organisatsiooni sees;
väliskommunikatsiooni blogid (external company insight blogs) – organisatsiooni tutvustavad blogid, mis annavad uue toote või teenuse kohta teavet ja selgitavad organisatsiooni poliitikat. Välisblogid pakuvad ainulaadset läbipaistvust või n-ö akent organisatsiooni. Välisblogi edendab organisatsiooni brändi ja hõlmab brändi positsioneerimist. Tutvustav blogi peab sisaldama ka esitluskogu, mis annab teada, kuidas ettevõte soovib, et teda turul tuntakse;
ekspertide teemablogid (external subject-matter expert blogs) – blogid, mis pakuvad ekspertide arvamusi ja vaateid jooksva teema kohta – lisavad ainulaadset usaldusväärsust organisatsioonile.
Ettevõtte sise- ja välisblogid
Ettevõtte Ford Monton suhtlusmeediajuht Scott Monty räägib aga sisse- ja väljapoole suunatud blogidest.
Sissepoole suunatud (internally-focused) blogid:
juhtimisorganite siseblogid (executive blogs) – võimaldavad ettevõtte juhtidel jagada informatsiooni töötajatele ning julgustavad töötajaid andma tagasisidet juhtkonnale;
projekti- või erirakendusblogid (project or implementation specific blogs) – need blogid on mõeldud konkreetselt neile töötajaile, kes tegelevad selle projekti või erirakendustega; võimaldavad töötajatel projekti hetkeseisuga kursis olla;
konkurentide jälgimise blogid (competitive intelligence blogs) – võimaldavad teha võrdlevat konkurendiluuret (kogutud äriteabe põhjal) ning blogisse kogutakse konkurentide kohta informatsiooni;
teabejuhtimisblogid ja portaale asendavad blogid (knowledge management/portal replacement blogs) – võimaldavad kergesti ja kiiresti jagada suurele rühmale informatsiooni;
müügiblogid (sales blogs) – võimaldavad müügiesindajail kiiresti ja lihtsalt jagada informatsiooni ning parimaid praktilisi kogemusi;
tootearendusblogid (product development blogs) – võimaldavad arendajail ja teistel sidusrühmadel anda tagasisidet ja soovitada uusi ideid;
blogitegijate ühenduse blogid (community of practice blogs) – koondavad (blogide) spetsiifilistel tehnilistel ja funktsionaalsetel teemadel arutlevaid isikuid.
Väljapoole suunatud (externally-focused) blogid:
juhtimisorganite välisblogid (executive blogs) – organisatsiooni juhid saavad jagada teavet klientidele, partneritele ja teistele soovitud isikutele ning küsida neilt tagasisidet;
toodete/brändide blogid (product/brand blogs) – lihtsustab toodete ja brändide tutvustamist ning turustamist nn kliendivestluse kaudu;
meedia suhte- ja reklaamiblogid (media relations/PR blogs) – eesmärgiks on hoida meediat kursis ettevõttes toimuvaga;
turu-uuringu blogid (market research blogs) – külastajaile soovituste andmiseks ja tagasiside saamiseks – ideede ja uuenduste kohta ettevõtte toodete ja teenuste osas;
klienditeenindust toetavad blogid (customer support blogs) – klientidel on võimalus esitada küsimusi ja anda tagasisidet, samuti jagada üksteisega vihjeid ja muljeid;
müügi- ja partnerlusblogid (sales and partner network blogs) – koht ettevõtteile, kus saab luua võrgustiku mittekonkureerivaile müüjaile ja edasimüüjaile, jagamaks kogemusi ja informatsiooni lihtsalt ja kiiresti.
Ettevõtteblogi strateegia
Enne blogi loomist ning blogisse uudiste kirjutamist ja informatsiooni andmist oma ettevõtte kohta tuleks Joe Terteli sõnul kindlasti määratleda oma sihtrühm ning välja töötada blogimise strateegia.
Joe Tertel soovitab endale esitada mõned lihtsad küsimused:
Kes on blogi kasutajate sihtrühm?
Kuidas minu kasutajad informatsiooni saavad?
Kas sihtrühm hakkaks kasutama ettevõtte blogi?
Millist informatsiooni nad ootavad blogilt?
Kuidas blogimine mõjutab minu ettevõtte brändi?
Kas blogimine aitab täita minu äri ja turustamise eesmärke?
Kes hakkab organisatsioonis blogi pidama?
Kas mul jätkub blogi pidamiseks aega?
Kas konkurendid blogivad ning millist tagasisidet nad blogimise kohta annavad?
Pärast küsimustele vastamist ja sihtrühma määratlemist ning teades, mida blogist lugeda tahetakse, ja strateegia välja töötamist, on vaja oma sihtrühma blogist teavitada. Selleks on mitu võimalust: panna link oma veebilehele, saata e-postkaart, tutvustada oma blogi suhtlusvõrgustikes. Samuti on kasulik julgustada oma töötajaid rääkima blogist, lisades kirja allkirjale ka e-posti ja blogi aadressi.
Mida teha enne välisblogi loomist
Leidke endale sobivaim blogimise tarkvara (Blogger, WordPress, TypePad) ning koosta ka töörühm, kes hakkab välisblogiga tegelema;
kujundage blogi nii, et see vastab teie ettevõtte kaubamärgile;
integreerige blogi brändi ja turundusstrateegiaga;
postitage vaid siis, kui teil on tõesti midagi asjalikku öelda;
seadke eesmärgiks objektiivne toon;
tsiteerige oma allikaid;
lugege teiste blogisid;
blogige vahelduse mõttes ka kellelegi teisele;
looge sisemise toimetamise protsess;
pidage kinni parimatest blogipidamistavadest;
tagage blogile uudisevoog (RSS-i vormingus kokkuvõtted), menüü, privaatsus ja kontaktid;
olge loomulik, entusiastlik, teadlik ja loominguline;
mõõtke tulemusi.
Mida teha enne siseblogi loomist
Määrake siseblogi administraator. Üks inimene peaks omama üldist vaatepilti, tundma saidi infrastruktuuri, olema vastutav mistahes tehnoloogiliste apsude eest ja neid kiiresti parandama.
Otsustage, kes on siseblogi autor. Tihtipeale sellised väikesed blogid nõuavad rohkem kui ühte häält või eksperti. Mõelge välja, kas soovite meeskonnale anda suuremaid õigusi kui ainult kommenteerida sissekandeid.
Hoolitsege selle eest, et igaüks meeskonnas tunneks tehnoloogiat, oskaks kommenteerida, postitada ja muuta sissekandeid ning mõistaks, miks siseblogi kasutatakse. Kui puudub täielik meeskonna toetus ja arusaam, siis ei ole siseblogi pidamisel mõtet.
Andke meeskonnale valikuvõimalusi. Kas uudisevoog (RSS-i vormingus kokkuvõtted) või uudised e-posti teel? Mõlemad!!! Võib-olla on Outlook tark valik, sest paljud eelistavad selle kaudu informatsiooni saada. Eesmärk on anda meeskonnaliikmetele õigus otsustada, mis neile kõige paremini sobib.
Ahvatlege, mõjutage, veenge ning andke ja koguge tagasisidet. Siseblogi eesmärk on toetada meeskonda. Jälgige, et kõik tuleks ringiga blogipidajani tagasi, et näha, kuidas asjad töötavad. Kui siseblogis on lisasid või sisu, mis ei toimi ega ole kasulikud meeskonnale, siis eemaldage need. Kui meeskonnaliikmed jätavad kommentaare blogi enda kohta, siis leidke aega ja vastake neile.
Uuringud ettevõtteblogide kohta
Sise- ja välisblogid ei ole ärimaailmas uued asjad. 2009. aasta 17. detsembri seisuga pidas blogi 15,8% edetabelisse Fortune 500 kuulunud ettevõtetest.
2006. aasta juunis läbi viidud turu-uuring JupiterResearch näitas, et 34% suurtest äriühingutest on loonud blogid. 35% küsitlenutest vastasid, et plaanivad peatselt blogi luua. Seega'JupiterReasearchi arvates pidi 2006. aasta lõpuks blogi omama ligi 70% äriühingutest.
Vastavalt 2007. aasta jaanuaris läbi viidud Forrester Researchi uuringule kasutab 31% turundajaist ettevõtteblogisid oma mõtete teadvustamiseks, 19% kasutab blogisid teadetetahvlina, 14% sisemise arengu või sidepidamise jaoks ning 12% peab välisblogi kommenteerimiseks (tagasiside saamiseks).
Vizu Answers and Advertising Age'i hiljutine uuring näitab, et 65,7% küsitlustele vastanuist loeb blogisid meelelahutuslikul eesmärgil, 42,5% soovib rohkem teada saada oma hobide ja huvide kohta, 32,5% loeb hariduse ning 12,3% töö eesmärgil.
Ettevõtteblogid Eestis
Bloginduse alguseks Eestis võib kindlalt lugeda 2001. aasta lõppu, mil tele- ja raadiosaate "Tehnokratt" autorid Peeter Marvet ja Henn Sarv hakkasid oma saateid pöördkronoloogilisel kujul arhiveerima.
Hea ülevaate äriblogide rohkusest saab Blog.Stationi jaotisest "Organisatsioonide blogid", kust leiab erinevaid suhtlusmeedia väljundeid nii ettevõtete, organisatsioonide kui ka riigiasutuste kohta. Blogs.Station on blogide jälgimise süsteem, mis koondab nii veebipäevikute sissekandeid kui ka muudatusi blogimaastikul tervikuna. Süsteem hoiab silma peal olemasolevatel blogidel, uutel alustajatel ja kasutajate aktiivsusel. Täna on jälgimisel rohkem kui 10 000 eesti veebipäevikut.
