Beauforti skaala
Beauforti skaala [bofoori skaala] ehk tuulekiiruse skaala on Briti hüdrograafi Francis Beauforti koostatud empiiriline skaala tuul tugevuse (kiiruse) hindamiseks.
Mõõtühikuks on Beauforti pall (tähis Bft) ehk sageli lühidalt bofoor.
Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju esemetele, tuule tekitatud purustusi või lainetust. Skaala sisaldab 13 astet (0–12 palli).
Ametlikult võeti Beauforti tuulekiiruse skaala kasutusele Briti mereväes 1838. aastal. USA ilmateenistuse ettepanekul täiendati seda skaalat 1995. aastal 17 pallini.
Nüüdisaegne skaala
| Beauforti pallid | Kirjeldus | Tuule kiirus | Laine kõrgus (avamerel) | Olukord merel | Olukord maismaal | Mere seisundi pilt |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 0 | tuulevaikus | < 1 km/h < 1 mph < 1 kn < 0,3 m/s | 0 m | Veepind on peegelsile. | Rahulik. Suits tõuseb vertikaalselt üles, lipp ripub. |  |
| 1 | vaikne tuul | 1,1–5,5 km/h 1–3 mph 1–2 sõlme 0,3–1,5 m/s | 0–0,2 m | Veepind väreleb ilma valgete harjadeta. | Suits kaldub püstjoonest veidi kõrvale ja märgib tuule suunda; tuulelipp ei liigu. |  |
| 2 | kerge tuul | 5,6–11 km/h 4–7 mph 3–6 sõlme 1,6–3,4 m/s | 0,2–0,5 m | Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed veelained, mille harjad on siledad. | Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma. |  |
| 3 | nõrk tuul | 12–19 km/h 8–12 mph 7–10 sõlme 3,4–5,4 m/s | 0,5–1 m | Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad. | Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad. |  |
| 4 | mõõdukas tuul | 20–28 km/h 13–17 mph 11–15 sõlme 5,5–7,9 m/s | 1–2 m | Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, ilmuvad mõned "jänesed". | Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad lendlema. |  |
| 5 | kaunis tugev tuul ehk värske tuul ehk üsna tugev tuul | 29–38 km/h 18–24 mph 16–20 sõlme 8,0–10,7 m/s | 2–3 m | Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pritsmed. | Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. Käe peal on tuult tunda. |  |
| 6 | tugev tuul | 39–49 km/h 25–30 mph 21–26 sõlme 10,8–13,8 m/s | 3–4 m | Tekivad suured lained, kõik laineharjad on vahused, veepinnal on rohkesti vahtu. Laineharjadelt pritsib vett. | Peened traadid undavad tuules, jämedad puuoksad õõtsuvad. Vihmavarju kasutada on raske. Tühjad plastmassist vedelikunõud kukuvad ümber. |  |
| 7 | vali tuul ehk kõva tuul | 50–61 km/h 31–38 mph 27–33 sõlme 13,9–17,1 m/s | 4–5,5 m | Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe. | Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad. |  |
| 8 | tormine tuul ehk väga kõva tuul ehk rajutuul | 62–74 km/h 39–46 mph 34–40 sõlme 17,2–20,7 m/s | 5,5–7,5 m | Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale. | Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel kalduvad kõrvale. Tuul liigutab kohalt kinnitamata esemeid ja võib põhjustada kergeid purustusi. Puuoksad murduvad. |  |
| 9 | torm | 75–88 km/h 47–54 mph 41–47 sõlme 20,8–24,4 m/s | 7–10 m | Meri mühiseb, veepinnal tekivad kõrged lained, mille harjad on mõnikord keerdus. Vastavalt tuule suunale on tekkinud tihked vahutriibud, nähtavus hakkab veepritsmete hulga tõttu vähenema. | Tugeva tuule tõttu purunevad mõned ajutised ehitised ja peenikesed puud. Puud murduvad, nendelt murduvad ära mõned oksad. |  |
| 10 | tugev torm | 89–102 km/h 55–63 mph 48–55 sõlme 24,5–28,4 m/s | 9–12,5 m | Merel on tugev lainetus, tekivad väga kõrged lained pika rippuva või rulja laineharjaga, merepind muutub vahust valgeks, tekivad kukkuvad lööklained, nähtavus väheneb veepritsmete suure hulga tõttu. | Puud on murtud või juurtega välja kistud, noored puud on lookas. Kehvasti pandud asfaldi tükid ja katusekivid lendavad. |  |
| 11 | maru ehk karm torm | 103–117 km/h 64–72 mph 56–63 sõlme 28,5–32,6 m/s | 11,5–16 m | Merel on torm ja selle tõttu tekivad erakordselt kõrged lained, meri on täielikult kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu väheneb nähtavus nullini. | Tekivad laialdased tormikahjustused. Taimkate on parandamatult kahjustatud. Võimalikud on laevatekiehitiste ja tekilaadungi purustused. Katused purunevad, teekate võib täiesti puruneda. |  |
| 12 | orkaan | ≥ 118 km/h ≥ 73 mph ≥ 64 sõlme ≥ 32,7 m/s | ≥ 14 m | Merel on tekkinud hiiglaslikud lained. Õhk on täis veetolmu ja pritsmeid, meri on üleni valge ja nähtavus on nulli juures. | Taimkate on parandamatult kahjustatud, metsad laastatud katastroofiliselt. Laialdased purustused ehitistel, mõned aknad lähevad katki, rändmajad ning halvasti rajatud varikatused ja küünid purunevad. Üleujutused jm. loodusõnnetused. |  |