Bonobo
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2026) |
| Bonobo | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Esikloomalised Primates |
| Sugukond |
Inimlased Hominidae |
| Perekond |
Šimpans Pan |
| Liik |
Bonobo |
| Binaarne nimetus | |
|
Pan paniscus Schwarz, 1929 | |
 Bonobo levila | |
Bonobo ehk kääbusšimpans (Pan paniscus) on üks kahest šimpansi perekonna liigist, kellest teine on šimpans. Need kaks liiki on inimese lähimad sugulased.
Bonobol on erinevalt šimpansist pikemad jalad, tumedam nägu ja roosad huuled. Neil kahel liigil on arvukalt muidki füüsilisi ja käitumuslikke erinevusi.
Bonobo elab 500 000 km² suurusel alal Kesk-Aafrikas Kongo Demokraatlikus Vabariigis Kongo jõe vesikonnas. Ta asustab nii ürg- kui ka sekundaarmetsi ning hooaegadel üleujutatud märgalasid.
Bonobo ja šimpans on tänapäeva inimese lähimad sugulased. Võib-olla on bonobo eraldi liik sellepärast, et tema eellased suutsid ujuda üle Kongo jõe, mis on liike eraldanud juba üle 2 miljoni aasta. Bonobo elab ainult jõe lõunakaldal.
Bonobote arvukus on hinnanguliselt 29 500 – 50 000 isendit. Liik on kantud maailma punasesse raamatusse, sest tema püsimajäämist ohustavad metsaalade hävitus ja inimeste majandustegevuse kasv.
Levila
Bonobod on Kongo Demokraatliku Vabariigi endeemid ja elutsevad ainult riigi kesk- ja lõunaosas. Nende levila põhjapiir on Kongo jõgi. See peaaegu ületamatu jõgi on ka šimpansi levikuala lõunapiir. Lõunas ulatub nende areaal Kasai ja Sankuru jõeni. Varem ulatus nende levila kaugemale lõunasse, tõenäoliselt Angola põhjaosani.
Taksonoomia
Bonobo kui liigi avastas saksa anatoom Ernest Schwarz 1928. aastal. Belgias Tervureni muuseumis asus arvatav noore šimpansi kolju, mille uurimisel selgus, et see ei kuulugi šimpansile. Schwartz avaldas oma avastuse 1929. aastal. Koljut uuris põhjalikult 1933. aastal ameerika anatoom Harold Coolidge, kes kirjeldas bonobot kui uut liiki.
Evolutsioon ja süstemaatika
DNA-uuringutest selgus, et inimene eraldus šimpansidest 2,5 miljonit aastat tagasi, kuid neil oli ühine esivanem 7 miljonit aastat tagasi. Šimpans ja bonobo eraldusid teineteisest 2 miljonit aastat tagasi. Tänapäevani pole säilinud ühtegi iidse inimese liiki peale tänapäeva inimese (Homo sapiens) ning seetõttu peetakse mõlemat šimpansiliiki tänapäeva inimese lähimateks sugulasteks.
Nüüdisajal ei kattu kahe šimpansi liigi levikualad Lääne- ja Kesk-Aafrikas iidsete inimfossiilide leiukohtadega Ida-Aafrikas. Keenias on siiski avastatud šimpansi fossiile, mis tähendab, et pleistotseeni ajal elasid muistsed inimesed ja šimpansid Ida-Aafrikas Suures Riftiorus. Tänapäeval elava bonobo keha proportsioonid on sarnased muistse Australopithecus'e omadega. Austraalia tähtis bioloog Jeremy Griffith on oletanud, et bonobo võiks olla meie ühise muistse esivanema tunnuste elav näide.
Šimpansi geeniuuringute tulemused avaldati esimest korda 2012. aastal. Bonobo genoom erineb šimpansi genoomist vaid 0,4%. Mõlema liigi DNA on 98% identne inimese omaga. Uuringud on näidanud, et need šimpansiliigid on inimestega lähemas suguluses kui gorillad.
Kehaehitus
_at_Lola_Ya_Bonobo_-_1.JPG)
.jpg)
Bonobo on saledama kehaehitusega kui šimpans ning tema luustik on peenem, kuid ta ei ole šimpansi kääbusversioon. Mõlemat liiki loomad on umbes ühesuurused, kuigi suur isane šimpans võib olla massiivsem kui isane bonobo. Nagu inimahvidele omane, on isased bonobod üldiselt suuremad kui emased. Kaalu poolest esineb märgatav sooline dimorfism: täiskasvanud isane kaalub 37–61 kg või 34–60 kg ja täiskasvanud emane 27–38 kg, keskmiselt 30 kg. Täiskasvanud emase bonobo keskmine tüvepikkus on 70–76 cm ja isase pikkus 70–83 cm. Kahel jalal seistes on bonobo keskmine pikkus mõlemal sool umbes 115 cm.
Bonobol puudub saba nagu inimahvidel.
Bonobol on väga pikad jalad ja käed ning tema käed on jalgadest pikemad. Kätel ja jalgadel on pikad sõrmed ning varbad. Pöial on pikem ja peenem kui sugulasliikidel ning jalgade esimene varvas on vastanduv, nagu peaaegu kõigil esikloomadel.
Bonobo õlad on kitsad ja kael on sale. Õlaliiges on hästi liikuv.
Erinevalt šimpansist on tal tume nägu ja üsna pikad peakarvad. Pea on peenema kujuga, vähem väljendunud kulmude ja väiksemate kõrvadega. Nägu on karvadeta. Kolju on ümaram ja graatsilisem kui šimpansil. Paljudel isenditel on keskel asetseva seitliga juuksepahmakas. Bonobo kõrvad on ümarad ja ulatuvad karvastikust välja. Bonobol on etteulatuvad kulmud, mis on tavapärane Aafrika inimahvidele. Koon on etteulatuv ja huuled on heledad. Neil ei ole silmahammaste soolist dimorfismi. Igal bonobol on isikupärane nägu nagu ka inimestel.
Nende karvkate on tumepruun või must, kuid võib aastatega pleekida.
Emaste rinnad on ümaramad kui teistel ahvidel, kuid mitte nii ümarad kui inimesel.
Kahel jalal seisva bonobo keha sarnaneb kujult rohkem inimese kui šimpansi omaga.
Kulgemise tüübid
Bonobo elab nii maapinnal kui ka puude otsas. Maapinnal olles liigub bonobo neljal jäsemel, surudes käsi ja sõrmeluid vastu maad. Lisaks liigub ta kahel jalal, kuid väga harva (alla 1% liikumise ajast). See protsent muutub, kui bonobo elab vangistuses: bonobotel suureneb kahel jalal liikumise sagedus ja see võib moodustada 3,9–19% maapealsest liikumisest.
Käitumine
Bonobod on emotsionaalselt arenenud loomad. Nad võivad olla altruistlikud, empaatilised, lahked, kannatlikud ja emotsionaalselt tundlikud. Agressiivsus emaste ja isaste vahel on haruldane ning isased on noorte suhtes sallivad.
Karjasuhted
Bonobod elavad matriarhaadis. Üldjuhul domineerivad emased, kelle koht karjahierarhias sõltub suurel määral ema positsioonist. Ema ja poja side on tugev ja kestab kogu elu. Kuigi karjas valitseb hierarhia, on see õrnem ja sallivam kui teistel primaatidel. Emased on sõbralikumad kui isased. Kui emane või tema poeg tülitseb täiskasvanud isasega, tulevad teised emased emale ja pojale appi. Kuna bonobo vaatlused looduses on olnud tähtsusetud, põhinevad teadmised nende karjasuhetest vangistuses peetavate loomade vaatlustel. On võimalik, et vangistuses, kus kari saab regulaarseid toidulisandeid, on suhted vabamad kui looduses. Looduses on karja suurust raske määrata, sest kuni sajast isendist koosnev kari jaguneb päevasel toiduotsingul väikesteks rühmadeks. Bonobod magavad pesades, mis on rajatud kõrgetele puuokstele.
Seksuaalne käitumine
Bonobo on kuulus oma hästi arenenud seksuaalkäitumise poolest. See reguleerib karja elu ehk erinevaid karja- ja üksiksuheteid. Lisaks on seksuaalsus tähtis konfliktide lahendamisel, kiindumuse ja armastuse näitamisel, karjas koha tugevdamisel, erutuse väljendamisel ja stressi maandamisel. Seksuaalvahekordi võib näha kõigis võimalikes kombinatsioonides ja lugematutes asendites. Bonobo on peale inimese ainus teadaolev loom, kes pöörab kaaslastele tähelepanu nii mitmel viisil. Bonobod teevad seda regulaarselt.
Bonobo ei moodusta monogaamset suhet ning sugu ega vanus pole takistuseks. Ainus erand on ema ja poja kooslus. Teadlaste arvates tugevdab emaste harjumus üksteist seksuaalselt rahuldada nende vahel sidemeid, mistõttu on emasloomad võimelised vastu seisma igasuguse ootamatu isase agressiooni vastu. Kuigi isane on füüsiliselt tugevam kui emane, ei suuda ta vastu seista emaste rühmale. Täiskasvanud emased lahkuvad sageli oma kodukarjast, et ühineda teise karjaga. Pärast paaritumist uue karja emastega võetakse võõras karja. Bonobod on tänu seksuaalsusele vähem agressiivsed kui näiteks šimpansid või teised inimahvid. Kui kari bonobosid rändab metsas ja leiab uue rikkaliku toitumiskoha, satuvad loomad elevile ja neid valdab suur rõõm, misjärel muutub ärevus ühiseks seksuaaltegevuseks. Pärast seda toitub kari edasi.
Sarnasus inimestega
Bonobo on üks väheseid loomi, kes suudab end peeglist ära tunda. Nad suhtlevad omavahel peamiselt häälitsustega, kuigi nende hüüete tähendus pole inimestele teada. Inimesed on võimelised mõistma bonobo näoilmeid ja enamikku nende käeliigutustest. Bonobo Kanzit õpetati edukalt inimestega suhtlema, kasutades erinevaid geomeetrilisi kujundeid. Kanzi oskas suheldes kasutada rohkem kui 500 ingliskeelse sõna tähist ja mõista enam kui 3000 inglise keeles öeldud sõna. Lisaks sellele, et Kanzi oli õppinud ise suhtlema, püüdis ta õpetada oma ema geomeetrilisi kujuneid kasutama ning õpetas talle selgeks mõne sõna.
Toitumine
Bonobo on kõigesööja. Ta eelistab toituda puuviljadest, kuid sööb ka puulehti, väikseid imetajaid ja selgrootuid. Mõnel juhul on täheldatud, et bonobo kütib väiksemat liiki primaate.
Paljunemine
Bonobo sigimisstatistika ei ole kõrgem kui tavalisel šimpansil. Ajavahemik ühe innaaja algusest järgmiseni on veidi alla aasta. Poja sünniaastal emane ei indle. Tiinus kestab umbes 240 päeva. Ema hoolitseb poja eest teda imetades, kasvatades ja hooldades neli aastat. Uus poeg sünnib iga 4–6 aasta tagant. Bonobo elab vangistuses umbes 40 aastat, kuid tema eluiga looduses on teadmata.
Elupaigad
Erinevalt šimpansist elutseb bonobo ainult troopilises vihmametsas.
Viited
- ↑ Fruth, B., Hickey, J.R., André, C., Furuichi, T., Hart, J., Hart, T., Kuehl, H., Maisels, F., Nackoney, J., Reinartz, G., Sop, T., Thompson, J. & Williamson, E.A. (2016). Pan paniscus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
- ↑ Pan paniscus
- ↑ "Bonobo | African Wildlife Foundation". www.awf.org (inglise). Vaadatud 10. märtsil 2026.
- ↑ "Bonobos | UN-GRASP" (Ameerika inglise). Vaadatud 10. märtsil 2026.
- ↑ David W. Macdonald. The New Encyclopedia of Mammals, Oxford University Press, Oxford 2001, ISBN 0-19-850823-9.