Bootstrap

Bootstrap
Bootstrap
Autor	Mark Otto, Jacob Thornton
Arendaja	Bootstrap Core Team
Esmaväljalase	19.08.2011
Viimane väljalase	5.3.8 / 25.08.2025
Eelvaate väljalase	4.0.0-beta.2 / 19.10.2017
Kirjutatud keeles	HTML, CSS, Less (v3), Sass (v4) ja JavaScript
Platvorm	Web engines
Arenduse staatus	aktiivne
Litsents	MIT litsents (Apache litsents v2.0 – v3.1.0)
Veebisait	getbootstrap.com

Bootstrap (ka Twitter Bootstrap) on tasuta tööriistakomplekt veebilehtede ja veebirakenduste loomiseks. Sisaldab JavaScripti pluginaid, HTML- ja CSS-kujundusmalle tüpograafia, vormide, nuppude, navigatsiooni, teadete ja teiste veebiliideste komponentide jaoks. Bootstrap kasutab uuemat CSS-i ja HTML-i, seetõttu on vaja olla väga tähelepanelik kasutades vana veebibrauserit.

Bootstrap on teisel kohal kõige tähtsamatest projektidest GitHubis. Tal on rohkem kui 170,000 tähte.

Ajalugu

Mark Otto ja Jacob Thornton kampaaniast Twitter hakkasid arendama seda raamistikku nagu sisemist teeki Twitter Blueprint. Pärast mitut kuud tööd avaldati Bootstrap 19. augustil 2011.

31. jaanuaril 2012 ilmus Bootstrap 2. Peamisteks uuendusteks said 12-veeruline võrk, sisseehitatud Glyphicons ja adaktiivsuse toetus.

Kolmas versioon, ehk Bootstrap 3, avaldati 19. augustil 2013. Seda versiooni arendati edasi, ning Bootstrap sai mobiilisõbralikuks (mobile first). Kujundus vaikimisi muutus lameks.

29. oktoobril 2014 teatas Mark Otto, et väljatöötamisel on Bootstrap 4. Alfaversioon Bootstrap 4 avaldati 19. augustil 2015, beetaversioon 10. augustil. 2017. 18. jaanuaril 2018 avaldati esimene stabiilne versioon Bootstrap 4.

Struktuur ja peamised komponendid

Iga Bootstrapi komponent koosneb HTML-struktuurist, CSS-i deklaratsioonist ja mitmel juhul kaasneb JavaScripti kood.

Grid-süsteem ja operatiivne disain on standardina 1170 px laiusena grid paigutusel. Teise võimalusena arendaja saab kasutada muutuja-laiuse paigutuse. Mõlematel juhtudel komplektis on neli varianti kuidas kasutada erinevat resolutsiooni ja seadme tüüpi: mobiiltelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid ja lauaarvutid. Veebileht optimeerib iga seadme suuruse muutmisel.

Peamised Bootstrapi komponendid:

mallid – dünaamiline või fikseeritud dokumendimall;
tüpograafia – kirjatüüpide kirjeldus, mõnede kirjatüüpi klasside määratlus (nt. tsitaadid, kood jne);
meedia – annab piltide ja videote haldamise võimalust;
tabelid – tabelite kujundustööristad;
vormid – klassid vormide kujundamiseks;
nupud – klassid nuppude kujundamiseks, mis hõlmab võimalust muuta nuppude värve, suurusi ja olekuid;
navigeerimismenüü – klassid ilusa ja mugava menüü loomiseks, mis on optimeeritud erinevate seadmete ekraanide suhtes.

Bootstrap 4

29. oktoobril 2014 teatas Mark Otto, et Bootstrap 4 on arendamisel. 6. septembril 2016 peatas Bootstrap 3 töö, et vabastada tööaega Bootstrap 4 jaoks. Siiani Bootstrap 4 koodibaasis on tehtud 4000 muutust. Esimene stabiilne versioon ilmus 19. jaanuaril 2018.

Bootstrap 4 on peaaegu täielikult ümber kirjutatud Bootstrap 3. Olulisemad muudatusted olid järgmised:

vaikekirjalaadid (Helvetica Neue, Helvetica, Arial) on integreeritud Bootstrap 4 sisse ja on asendatud natiivse fontide komplektiga teksti optimaalseks esitamiseks mis tahes arvutis/seadmes ükskõik millise OS-iga;
üleminek Lessilt Sassile;
langes IE8, IE9 ja iOS 6 tugi;
on lisatud flexbox tugi ja seejärel langes välja non-flexbox tugi;
üleminek pikslite kasutamiselt root ems'ile;
globaalse fondi suurust on 14 piksli asemel 16 pikslit;
paneelid, pisipildid ja komponendid on eemaldatud selleks, et teha kaarte paremaks;
Glyphiconsi ikoonide font on eemaldatud;
iemaldatud pealdise komponent;
peaaegu kõik komponendid, jQuery pluginad ja dokumentatsioon on ümber kirjutatud.

Viited

↑ Mark Otto. "Bootstrap Get Started". Vaadatud 13.03.2018.
↑ Mark Otto, Jacob Thornton. "Kõige tähtsamad projektid" (English). Vaadatud 15.03.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ Mark Otto (19. veebruar 2011). "Bootstrap from Twitter". Vaadatud 13.03.2018.
↑ Mark Otto (31. jaanuar 2012). "Say hello to Bootstrap 2.0". Twitter. Vaadatud 13.03.2018.
↑ Mark Otto (19. august 2013). "Bootstrap 3 released". Vaadatud 14.03.2018.
↑ Mark Otto (19. august 2015). "Bootstrap 4 alfa". Vaadatud 13.03.2018.
↑ Mark Otto. "Getting started". Vaadatud 13.03.1018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
↑ Mark Otto. "Bootstrap Grid System". Vaadatud 14.03.1018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
↑ Mark Otto, Jacob Thornton. "Bootstrapi komponendid". Vaadatud 13.03.2018.
↑ Mark Otto (19. oktoober 2015). "Bootstrap 3.3.0 released". Vaadatud 14.04.2018.
↑ Nicholas Cerminara. "What's new in Bootstrap 4". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2018. Vaadatud 14.03.2018.

Välislingid

Ametlik koduleht

[1] Mark Otto. "Bootstrap Get Started". Vaadatud 13.03.2018.

[2] Mark Otto, Jacob Thornton. "Kõige tähtsamad projektid" (English). Vaadatud 15.03.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[3] Mark Otto (19. veebruar 2011). "Bootstrap from Twitter". Vaadatud 13.03.2018.

[4] Mark Otto (31. jaanuar 2012). "Say hello to Bootstrap 2.0". Twitter. Vaadatud 13.03.2018.

[5] Mark Otto (19. august 2013). "Bootstrap 3 released". Vaadatud 14.03.2018.

[6] Mark Otto (19. august 2015). "Bootstrap 4 alfa". Vaadatud 13.03.2018.

[7] Mark Otto. "Getting started". Vaadatud 13.03.1018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)

[8] Mark Otto. "Bootstrap Grid System". Vaadatud 14.03.1018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)

[9] Mark Otto, Jacob Thornton. "Bootstrapi komponendid". Vaadatud 13.03.2018.

[10] Mark Otto (19. oktoober 2015). "Bootstrap 3.3.0 released". Vaadatud 14.04.2018.

[11] Nicholas Cerminara. "What's new in Bootstrap 4". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2018. Vaadatud 14.03.2018.