Ristõielised

Ristõielised
Läänekollakas (Barbarea vulgaris)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond	Ristõielised Brassicaceae Burnett

Ristõielised (Brassicaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Britannica andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga.

Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes.

Üldiseloomustus

• Lehed on vahelduvalt, abilehed puuduvad; lihtlehed on sageli lõhestunud ja leherootsuta, esinevad kõrvakesed
• õied on kobarõisikus; õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont – sellest ka sugukonna nimetus.
• vili on enamasti kõder või kõdrake
• viljalehti 2, sigimik on sünkarpne

Esindajaid

Ristõieliste sugukonda kuulub arvukalt inimese viljeldavaid kultuurtaimi, näiteks kapsas, raps ja rõigas.

Perekondi

• Aethionema – kivikress
• Alliaria – kõdrik
• Alyssoides – kerakilbik
• Alyssum – kilbirohi
• Anastatica – veerpallirohi
• Arabidopsis – müürlook
• Arabis – hanerohi
• Armoracia – mädarõigas
• Aubrieta – sinipadjake
• Aurinia – kuldkilbik
• Barbarea – kollakas
• Berteroa – kogelejarohi
• Biscutella – kuukõdrik
• Boechera – laglerohi
• Borodinia
• Brassica – kapsasrohi
• Braya
• Bunias – tõlkjas
• Cakile – merisinep
• Calepina
• Camelina – tuder
• Capsella – hiirekõrv
• Cardamine – jürilill
• Cardaminopsis – liivrohi
• Cardaria – võõrkress
• Carrichtera – paindvili
• Chorispora – korispoor
• Clypeola – litterlill
• Cochlearia – merisalat
• Coluteocarpus – puhvviljak
• Conringia – suitsrohi
• Coronopus – teekress
• Crambe – krambe
• Crucifera
• Descurainia – peenlook
• Diplotaxis – liivsinep
• Draba – kevadik
• Enarthrocarpus
• Erophila – varakevadik
• Eruca – võõrkapsas
• Erucastrum – koerasinep
• Erysimum – harakalatv
• Euclidium – hiiretõlkjas
• Eutrema – vasaabia
• Farsetia
• Fibigia – fibiigia
• Fourraea
• Heliophila – päikeselill
• Hesperis – öölill
• Hirschfeldia – lõunasinep
• Hormathophylla – lumikilbik
• Hornungia – kaljukress
• Hugueninia – unisoolik
• Iberis – ibeeris
• Ionopsidium – teemantlill
• Isatis – sinerõigas
• Kernera
• Lepidium – kress
• Leptaleum
• Lobularia – kilbik
• Lunaria – kuukress
• Malcolmia – malkolmia
• Marcus-kochia
• Matthiola – levkoi
• Megacarpaea
• Morettia
• Moricandia – sinisinep
• Mummenhoffia
• Myagrum – tudrik
• Nasturtium – allikkerss
• Neslia – linnutuder
• Noccaea – litterkõdrik
• Odontarrhena – niklirohi
• Pachyphragma – mägikõdrik
• Parrya
• Peltaria – kilpkõdrik
• Petrocallis – kivikevadik
• Phoenicaulis – punavars
• Physaria – põiskõdrake
• Pritzelago – mägikress
• Pseudoarabidopsis
• Pseudoturritis
• Radicula
• Raphanus – rõigas
• Raffenaldia
• Rapistrum – sineptõlkjas
• Ricotia – ristlill
• Rorippa – kerss
• Schivereckia – hanekress
• Schizopetalon – lõhikõis
• Schouwia
• Smelowskia
• Sinapis – sinep
• Sisymbrium – unilook
• Subularia – naaskelleht
• Succowia – siilkõder
• Tauscheria
• Teesdalia – litrik
• Tetracme
• Thlaspi – litterhein
• Thysanocarpus – marilill
• Turritis – lehmakapsas
• Vella
• Warea – lontkress
• Zilla – kõrbesinep

Viited

Vaata ka

• ristõieliste nuuter